Briti teadlased taotlevad luba elujõulist inimloodet ümber programmeerida

 (32)

Briti teadlased taotlevad luba elujõuliste inimloodete geenide muundamiseks, küll vaid katseliselt, keegi selliseid lapsi ilmale ei tooks.

Samal ajal kui teadlased kogu maailmas peavad veel elavat mõttevahetust genoomi tasandil DNA täppisredigeerimist võimaldava süsteemi CRISPR/Cas9 rakendamise teemadel, teatasid Londonis Francis Cricki nimelises instituudis töötavad Briti uurijad möödunud laupäeval, et on esitanud Ühendkuningriigi viljakusuuringute regulatiivorganile UK Human Fertilization & Embryology Authority taotluse selle tehnika kasutamiseks katsete tegemisel elujõuliste inimloodetega.

Kui taotlus rahuldatakse, kujuneb see esimeseks korraks, mil riiklik kontrollorgan on süsteemi CRISPR/Cas9 lubanud elujõuliste inimloodete genoomide muutmiseks kasutada.

Süsteemi CRISPR/Cas9 kasutamine on jätkuvalt vastuoluline teema. Värske teadaanne väljastati vaid paar kuud pärast seda, kui ajakirjas Nature ilmus meetodi rakendamise eest hoiatav toimetajaveerg ja Hiina uurijad andsid teada CRISPR/Cas9 edukast kasutamisest mitte-elujõulistel inimloodetel sellise geeniosa eemaldamiseks, mis põhjustab beetatalasseemiaks nimetatavat pärilikku verehaigust.

Cricki instituudi töörühma juht ja uurimuse juhtiv autor Kathy Niakan kommenteeris, et plaanib koos kolleegidega rakendada CRISPR/Cas9-meetodit elementaarseks uurimistööks ja et seda ei ole esialgu kavas pruukida meditsiinilistel eesmärkidel.

Seotud lood:

Elujõulisi looteid kavatsetakse uurida vaid kahe nädala vältel, potentsiaalsete emade üskadesse istutada keelavad neid Ühendkuningriigi seadused.

Elementaarse uurimistöö käigus kogutud andmetel võib aga olla ulatuslikke järelmeid kliiniliste rakenduste vallas, eriti küsimuses, kuidas tagada tervete loodete edukamat arengut emakavälise viljastamise korral, aga ka potentsiaalseks kasutamiseks tüvirakkude senisest põhjalikumal uurimisel, sedastatakse pressiteates.

Vastavate uuringute läbiviimist isegi mitte-elujõuliste loodetega reguleeritakse äärmiselt rangelt. USA tervishoiuinstituutide büroo NIH taaskinnitas inimloodete geeniredigeerimist hõlmavate katsete keeldu tänavu aprillis varsti pärast Hiina uurijate teadet CRISPR/Cas9-meetodi kasutamisest mitte-elujõulistel loodetel.

Seega vallandab isegi ainuüksi uurimisvolituse taotlemine tõenäoliselt järjekordse tulise vaidluse küsimuses, kas CRISPR/Cas9-meetodit üldse peaks lubama inimloodete juures kasutada. Mõned arvavad, et inimgenoomi redigeerimisel võivad olla soovimatud tagajärjed, mis võivad päranduda tulevastele põlvkondadele, samal ajal aga leiavad paljud teadlased, et pärast korrektsete elementaaruuringute läbiviimist võiks CRISPR/Cas9 kujuneda oluliseks relvaks teatud haiguste ennetamise ja isegi ravimise püüdluste arsenalis.