Biojäätmed – kasutud jäägid või väärtuslik tooraine?

 (4)
Prügikonteinerid
PrügikonteineridFoto: Ilmar Saabas

Euroopa keskkonnaamet (European Environmental Agency, EEA) avalikustas uuringul põhineva raporti Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide biolagunevate aia- ja toidujäätmete ehk biojäätmete tekkimise ja käitlemise olukorrast.

Kõikjal EL-is on probleemiks toidu raiskamine ja biojäätmete reostamine plastikuga, kuid biojäätmetel on ka rohkelt kasutusvõimalusi ringmajanduses.

EL-i ringmajanduse strateegias on sätestatud mitmed eesmärgid ja meetmed, mis ajendavad nii jäätmete tekkimist vältima kui ka üldiselt saavutama säästvat majandamist, mis tarbimisse võetud ressursse maksimaalselt kasutaks.

Biojäätmete eraldamine jäätmevoost on võtmeküsimus, et oleks võimalik rakendada nende potentsiaali ringmajanduse arengus.

Biojäätmetest saab valmistada väärtuslikku mullaparandusmaterjali, väetist ning näiteks biogaasi, mida saab kasutada elektri tootmiseks, majapidamistes kütmiseks või kasvõi autode kütusena.

EEA raport keskendub eelkõige biojäätmetele ja nende taaskasutamisele mulla rikastajana komposti tootmise kaudu. Kompostimine ongi üks levinumaid biojäätmete käitlemise viise.

Samal ajal suureneb EL-is anaeroobsete jäätmete kasutamine biogaasi tootmiseks. Ka Eestis toodetakse biogaasi ning iga surugaasil (CNG) töötava auto omanik saab seda ka oma autosse tankida.

Mitmes riigis uuritakse ja rakendatakse biojäätmete teisi kasutusvõimalusi, seda peamiselt toiduainete töötlemise kaudu. Samuti vaadatakse neid kui uut kõrgema väärtusega toodete allikat, nagu näiteks biokütused (lisaks biogaasile), kuid mitmed takistused ootavad veel ületamist. Sellegipoolest: kuitahes head taaskasutuse võimalused ei tähenda, et jäätmeid vähem tekib.

Toiduraiskamine on probleem Eestiski

Biojäätmete osakaal euroliiduriikide olmejäätmetes oli 2017. aastal keskmiselt 34%. Kõigist Eestis tekkivatest olmejäätmetest moodustasid biojäätmed 2018. aasta jäätmearuandluse andmetel 25% (132 067 t), millest omakorda võeti ringlusse ainult 18%. Arvestada tuleb siiski, et jäätmearuandlus ei kajasta kodukompostimisse suunatud jäätmekoguseid.

Biojäätmetest ligi kaks kolmandikku moodustavad toidujäätmed, mis pärinevad lihtlabasest toidu raiskamisest nii kodudes kui ka avalikes söögikohtades, koolides, tervishoiuasutustes jne.

EL-is tekib aastas umbes 88 miljonit tonni toidujäätmeid, mis teeb inimese kohta 173 kilogrammi. Ära visatakse viiendik kogu toidust. Sellise tegevuse kahjulik keskkonnamõju ei seisne mitte üksnes biojäätmete tekkes, vaid ka raisatud toidu tootmisega kaasnenud ressursikulus ja keskkonnareostuses. Seetõttu on tagajärgedega tegelemisest olulisem hoopis ennetamine.

Eestis on toidu säästlik tarbimine vanas talukultuuris alati kombeks olnud. Nt Saaremaal Lümanda vallas oli veel paar põlvkonda tagasi kombeks, et laupäeval tehti toidujäätmetest pannileiba. Selle toidu retsept oli igas peres omamoodi ning Lümanda pannileib on ka UNESCO kultuuripärandiks kuulutatud.

Samuti on eestlased aastasadu toidujäätmeid loomadele söötnud, kuid ajad ja kombed muutuvad. Süvenenud probleem on näiteks koolitoidu-jäätmed ja ka poodides riknenud või restoranides üle jäänud toodete edasine saatus.

Kuigi biojäätmeid saab mitmeti kasutada, on toidu raiskamisel veel muidki keskkonnakahjulikke tahke. Vältides toidu raiskamist toidunõudluse vähendamisega, saab vähendada toidu tootmise, töötlemise ja transpordi keskkonnamõju. Vajame konkreetset strateegiat ja ühtlustatud praktikat ning see kõik peaks algama koolitustest säästliku toitlustamise korraldamise õppimiseks.

Raiskamise vähendamisest saadav kasu keskkonnale on kindlasti suurem kui toidujäätmete ringlusse võtust saadav kasu. Eesti on koos paljude maailma riikidega võtnud üheks kestliku arengu eesmärgiks vähendada toiduraiskamist 2030. aastaks poole võrra, kuid peamine küsimus on selles, kuidas seda praktikas saavutada.

Üks praktiline lahendus: kanad

Eestis on kodumajapidamistes biojäätmete kompostimine olnud tavaks enamikes peredes, kellel on oma hoov või aiamaa. Ka paljudes teistes Euroopa riikides on biojäätmete kodune taaskasutamine levinud.

Belgias on kombeks – kui vähegi võimalik – võtta koju kanad ning sööta neile kõik toidujäätmed. Kanade soetamist toetavad Belgias ka omavalitsused.

Eestis on linnakanade pidamine viimase aja trend, kanu leiab isegi uuselamurajoonide hoovidest. Maal on kanade võtmine aga üks esimesi samme maalähedase elu harrastamisel.

Biojäätmeid saastatakse plastiga

Biojäätmete saastumine plastiga on kasvav probleem ning erinevate plastide sattumist biojäätmete hulka tuleks ennetada. Üha enam plasttooteid märgistatakse kui "kompostitav" või "biolagunev". See aga võib tekitada segadust tarbijates ja on risk, et kompost saastub sinna visatud plastikuga, mis omakorda vähendab taaskasutusväärtust.

Vaja oleks selgeid eeskirju kompostitava / biolaguneva plasti märgistamise kohta, kuid praktikas on siin oluline roll ka inimeste teadlikkusel ja käitumisharjumustel.

Tuleb rohkem ja paremini teha

Biojäätmed moodustavad Euroopa Liidu keskmisest olmejäätmete hulgast suure osa, samas on neil mitmeid taaskasutusviise, olgu näiteks mulla kvaliteedi parandamine kompostimise teel, kanadele söötmine, taastuvkütuse valmistamine või veel midagi täiesti uut.

Kuid üldine siht peaks ikkagi olema suunatud jäätmete tekke vähendamisele ning siin on võimalik meil veel palju ära teha.

Keskkonnaagentuuris alustas aasta alguses tööd keskkonnajuhtimise töörühm, mille ülesanne on ka üle vaadata Keskkonnaagentuuris tekkivad jäätmed ja leida võimalusi jäätmetekke vähendamiseks. Saadud teadmise abil vähendatakse jäätmeteket ka kodudes ning hiljem ehk veelgi laiemas ringis.

Peamine küsimus on, mida saame reaalselt ise ära teha, et oma keskkonnajalajälge vähendada. Prügi tekke vähendamine ja juba tekkinud jäätmete taaskasutamine on üks konkreetne samm paremuse suunas.

Lähemas tulevikus on plaan oma kogemuste pinnalt ja parimat teadmist kaasates panna kokku programm, mida on võimalik koolitustel edasi jagada ning seeläbi keskkonnateadlikust tõsta.