Beringi väin - 82 kilomeetrit ja jäine eesriie, mis lahutab siiani venelasi ameeriklastest

 (26)
Ideed tunneli ehitamiseks Beringi väina alt läbi

Augustis, aastal 1728 avastas Taani päritoluga Vene meresõitja Vitus Bering tema nime saanud väina, mis lahutas Aasiat Põhja-Ameerikast. Kunagi on see ala olnud ka ühendussillaks kahe mandri vahel, kuid uut ühendust, väina alt läbi puuritava tunneli näol peab veel aastaid ootama.

Kitsaimas kohas on see väin 82 kilomeetrit lai, samas kui saared teevad kahe riigi vahelise vahemaa veelgi väiksemaks - Beringi väinas asuvad Diomidi saared on jagatud Venemaa ja USA vahel, ning nende vahemaaks on vaid 3,8 kilomeetrit. Väina sügavuseks on 30-49 meetrit.

Kahe riigi ja maailmajao vahelt jookseb läbi ka kuupäevaraja, mistõttu ameeriklased läänekaldal on võrreldes venelastega 20-21 tundi ajast maas. Aga totalitarismipärandina on Venemaa poolne kallas endiselt suletud piiritsoon, kuhu sisenevaid kodanikke ähvardab vangistamine. Ja selle lahkheli silumine võimaliku tunneliga Beringi väina alt, on esialgu veel parajalt kallis utoopia. Beringi väina tuntakse siiani kui "jäist eesriiet" kahe maailmapildi vahel.

Beringi väin merekaardil Wikimedia commons
Seotud lood:


Bering polnud esimene

Beringi nime andmine sellele väinale oli muidugi paras ebaõiglus, sest üsna kindlalt sõitis väinast läbi juba 1648. aastal Semjon Dežnjov. Ja kui Bering esimesena kirjeldas väinast läbi sõitu, siis ta vaid kinnitas paar sajandit kestnud oletust. Juba 16. sajandist alates kestis vaidlus, kas Aasia ja Põhja-Ameerika on omavahel maismaaühenduses või ei ole.

Umbes aastal 1506 valminud Martin Waldseemülleri kaart kujutas kahte maailmajagu lahutatuna, 1562. aastal koostatud Paolo Forlani kaart aga kujutas ette, et maismaaühendus Aasia ja Ameerika vahel algab juba kuskil California rannikult. Samal aastal koostatud Giacomo Gastaldi kaart aga lahutas mandrid jälle ära, joonistades vahele mütoloogilise Aniani väina, viidates provintsile, mida Marco Polo olevat Hiinas maininud.

Seda, et Californiast võiks midagi (näiteks Alaska) veel põhja pool asuda, sel ajal muidugi ei teatud. 1732. aastal ületas vastavastatud Beringi väina juba esmakordselt Ameerika poolele Mihhail Gvozdev, 1878-1879 tegi Adolf Erik Nordenskiöld lõplikult selgeks, et maismaasilda Venemaa ja Ameerika vahel ei ole. Talvel on olukord veidi teine, igatahes 1913 suutis Max Gottschalk ületada väina ka koerarakendil. Tänaseks on väina ületatud ka kitsaimas kohas (kahe Diomidi saare vahel) ujudes, kajakil Alaskast Dežnjovi neemeni sõites, suusatades, jne.

Väina ületajad satuvad kongi

2006. aastal läksid aga Karl Bushby ja Dimitri Kieffer juba üle jää jalgsi väina teisele kaldale. Mõlemad vahistati, sest ületasid riigipiiri lubamatus kohas. Samasuguse Vene võimude spioonimaania lõksu langesid ka mullu juulis vesiskuutritel väina ületanud 12 ameeriklast. Üleeelmisel nädalal viidi aga juba Venemaa laevastiku toel läbi 65 ujuja teateujumine Alaskast Dežnjovi neelele.

Kuigi Venemaal on endiselt laialt levinud ideoloogiline vaenlasekujund ameeriklastest, on siiski tõsiselt arutusel ka tunneli ehitamine Beringi väina alt läbi, kuid see 103-kilomeetrine tunnel läheks maksma vähemalt 65 miljardit dollarit.


Beringia kaudu läksid inimesed Ameerikasse

Ajaloolased, geeniteadlased ning geoloogid on üsna kindlad, et aastatuhandeid tagasi maismaasild kahe maailmajao vahel, nn Beringia, siiski eksisteeris, võimaldades Ameerikasse rännata nii inimestel kui ka paljudel loomaliikidel.

Geneetilised rändelained üle Beringia. Tamm E, Kivisild T, Reidla M, Metspalu M, Smith DG, et al. (2007) Wikimedia commons