Bali saare randades kuulutati prügiuputuse tõttu välja hädaolukord
5,7 kilomeetri pikkune rannariba saare läänerannikul kuulutati kriisipiirkonnaks pärast seda, kui kohalikud võimud hoomasid, missuguste mõõtmetega reostusega sel korral tegu on.
Uudisteagentuur AFP teatas, et Jimbarani, Kuta ja Seminyaki randadelt, mis on saare kõige populaarsemad, kärutasid töölised koristustööde tipphetkel päevas minema kuni sada tonni jäätmeid.
Plastikureostus on Balil aasta-aastalt tõsisemaks probleemiks kujunenud. "See on õudne. Inimesed lihtsalt ei hooli, prügi on kõikjal," vahendas The Telegraph hotellitöötajat nimega Gulang, kes oma perekonnanime ütlema ei nõustunud. "Valitsus küll teeb midagi, aga tegelikult on see rohkem sümboolne."
Gulang ütles, et suur osa reostusest tuleneb sellest, et saareelanikel on kombeks üsna hooletult prügi maha pilduda. Vihmahooajal kantakse see merre - justkui silma alt ära. Ta lisas aga, et ka kohalik prügimajandus on üsna küündimatu ning ta peab ise oma kodust prügi teinekord lausa töö juurde kaasa võtma, kus korralikud prügikastid on.
Indoneesia on merede plastikmaterjaliga saastamise arvestuses maailmas teine, suurim on Hiina. Jaava saare lääneosas asuvat Citarumi jõge on nimetatud ka maailma reostatuimaks jõeks, sinna kallavad oma jäätmeid lähedased vabrikud.
Aastal 2010 jõudis USA Georgia ülikooli arvutuste järgi maailma meredesse umbes kaheksa miljonit tonni plastikrämpsu. Indoneesia kontole jäi sellest umbes 1,29 miljonit. Tänavu märtsis lubas Indoneesia valitsus kulutuada aastas kuni miljard dollarit, et oma mered prügist puhtaks teha. Aastaks 2025 on lubatud plasträmpsu hulka keskkonnas 75 protsendi võrra kahandada ja eelmisel aastal teatas Bali kohalik omavalitsus, et neil on plaanis tulevast aastast kilekotid ära keelata.
