Avastus: taimed saavad aru, kui neid süüakse ning kaitsevad end aktiivselt

 (43)
Avastus: taimed saavad aru, kui neid süüakse ning kaitsevad end aktiivselt
Foto: Wikimedia Commons, kasutaja Patrick Clenet

Ühe lehe söömine taimelt ei pruugi taime tappa, aga see ei tähenda, et taim sellega rahul on.

Taimede "käitumise" uurijad avastasid, et taimed saavad aru, kui neid süüakse — ja rakendavad meetmeid enda kaitsmiseks, kirjutab modernfarmer.com.

Missouri ülikooli uurijate töö keskendus harilikule müürloogule ehk müürilaugule (ld Arabidopsis thaliana), mis on üks populaarsemaid uurimisaluseid taimi teaduses. Ristõieliste sugukonda kuuluv taim on lähedas suguluses kapsa, kaalika, rapsi ja lillkapsaga, ehkki erinevalt sugulastest ei kõlba müürlook eriti süüa.

Müürlooku kasutatakse teaduskatsetes sageli sellepärast, et see oli esimene taim, mille genoomi teadlased sekveneerisid, mistõttu mõistetakse selle siseelu paremini kui peaaegu ühegi muu taime oma.

Paljud uurijad on üritanud välja selgitada, kuidas taimed rünnakustiimuleile reageerivad. Missouri töörühm avastas, et taimed reageerivad neid ümbritsevatele helidele.

Nad salvestasid täpse helijäljendi võnkumistest, mida tõuk taimede lehti järades kuuldavale toob. Lisaks kasutati ka muid võnkeid, mida taim looduses kogeda võib, nagu tuule vihin.

Tuleb välja, et müürlook toodab sinepiõlisid, mis suukaudsel manustamisel on kergelt toksilised, ja saadab neid lehtedesse, et röövliike eemale peletada. Kui taimed tundsid või kuulsid lehetõugu lõugade krõmpsumist, pumpasid nad oma lehtedesse rohkem sinepiõlisid.

Seotud lood:

Muudele võngetele ei reageerinud taimed aga kuidagi. Paistab, et taimede enesekaitsevõtted on oluliselt dünaamilisemad ja taimed ise oma keskkonnast teadlikumad ja ohtude suhtes reageerimisvõimelisemad kui seni on arvatud.

Selgitamaks välja, milliste mehhanismide kaudu taim neid võnkeid tegelikult tunneb või kuuleb, tuleb teha veel palju uurimistööd. Kuna taimeliike on maailmas tohutult palju, pole praegu võimalik ka hinnata, kui suur on vastava käitumise varieeruvus. 

Uurimuse tulemused on siiski paljutõotavad. Juba on vaagimisel ideed kasutada helilaineid viljakasvu ärgitamiseks ja rakendada spetsiifilisi kaitsemeetmeid konkreetsete rünnakute vastu.

Kujutage näiteks ette, et lähiajal on saabumas öökülmad. Kas poleks mitte mugav kannustada taimi kiiremini saaki andma, lastes neile sobivat muusikat? Kõlab ulmeliselt, aga antud uurimuse valguses oleks taoline areng üsna loogiline.