Avakosmoses valitsevate tingimuste jäljendamiseks pommitas neuroteadlasest Robert Hienzi töörühm 46 rotti osakestekiirendi abiga erinevat energiat kandvate prootonitega. Enne seda oli neile aga õpetatud erinevaid astronautide kognitiivset võimekust jäljendavaid teste. Näiteks pidid nad puutetundlikku ekraani selle särama löömisel võimalikult kiiresti ninaga puudutama.

Vaimset võimekust mõõtvaid teste tehti 250 päeva vältel pärast esmakordset näriliste kiiritamist. Esimesed kognitiivse võimekuse langusele viitavad märgid ilmnesid 50. päeval ning püsisid kuni eksperimendi lõpuni. Sõltumatult sellest kui suure kiirgusdoosi rotid eelnevalt saanud olid, muutus reaktsiooniaeg aeglasemaks neist tosinal, 45 protsenti rottidest ilmutasid impulsiivset käitumist ning 30 roti tähelepanu oli märgatavalt halvenenud.

Töörühma hinnangul oli muutuste taga peamiselt virgatsainest dopamiini transportiva valgu tavapärasest kõrgem kontsentratsioon. Kui tulemused ajaproovile vastu peavad ja ka inimeste puhul kinnitust leiavad, võiks seda seeläbi kasutada ühe biomarkerina, millega astronautide seisundit hinnata. Kuid samas leidub uurimistööle ka maisemaid rakendusi. Kiirituse mõjude täpsem uurimine võiks aidata minimaalseks muuta kiiritusravi läbivatele patsientidele tehtavat kahju.

Uurimus ilmus ajakirjas Radiation Research.
Vahendavad ERR teadusuudised