Leitud hamba põhjal otsustades oli loom umbkaudu ühe meetri pikkune ehk ligikaudu kaks korda suurem kui tema tänapäeval elavad sugulased, kirjutab ajakiri Imeline Teadus.

Praegusaja nokkloomal on hammaste asemel sarvestunud nahk, aga sellelt hambakivistiselt leidsid teadlased kriimustusi ja täkkeid, mis viitasid looma toitumusharjumustele.

Arvatavasti toitus ta vähkidest, konnadest ja väikestest kilpkonnadest, keda püüdis tolleaegsetest mageveejärvedest.