Austraalia ülikooli insenerid ja bioloogid on juba mõnd aega kogunud surnud koralle ning teinud neist bomboraks kutsutavaid korallisambaid, mis pakuvad kaladele elupaika. Kui sellised sambad korallrahu peale ära jaotada, võivad need mitteinvasiivselt aidata parandada vallrahu elukeskkonda.

On arvatud, et kui korallrahu välist abi ei saa, ei pruugi see jätkuvat korallide pleekimist üle elada. Pleekimiseks nimetatakse korall-loomakeste rakkude vaheliste pisiolendite kadumist, mille tagajärjel kaob ka koralli värvierksus. Korallide pleekimist põhjustab vee temperatuuri tõus.

Soovitatud on ka teisi lahendusi, näiteks suurte tuulikute kasutamine, et merevett jahutada või spetsiaalsete kilede välja arendamine, mis kaitseks korallrahu päikesekiirguse eest. Bombora-lahendus on aga kõige looduslähedasem ning loomulikku elukeskkonda mitte häiriv.

Uurimismeeskond on saanud rahastust Austraalia valitsuselt ning Queenslandi osariigilt, et lahendust testima hakata.