Austraalia rannast leiti iidse megahai vägevad hambad
Lähemal vaatlusel ilmnes, et tegu polnud mitte ühe hamba, vaid terve hammastekomplekti kivistisega. Mullaly teatas leiust osariigi muuseumile ja sealne selgroogsete paleontoloogia vanemkuraator Erich Fitzgerald kinnitas, et hambad kuulusid ammu enne inimeste tekkimist (u 33-25 miljonit aastat tagasi) meie planeedil ringi ujunud haile. Selle iidse liigi ladinakeelne nimi on Carcharocles angustidens, eesti keelde tõlgituna aga suur sakiline kitsahambuline hai (ingl great jagged narrow-toothed shark).
Umbes üheksa meetri pikkuse hai toidulauale kuulusid väiksemad vaalalised ja pingviinid.
„Need on hambad on rahvusvahelise tähtsusega, sest need on vaid üks kolmest Carcharocles angustidensi hambakomplektist maailmas ja see on esimene hambakomplekt, mis on Austraaliast leitud,“ rõhutas Fitzgerald. Ta ütles, et üldiselt leitakse kivististena üksikuid haihambaid ja mitmete sama hai hammaste koos leidmine on väga haruldane. Haid on võimelised pidevalt uusi hambaid kasvatama ja kaotavad teinekord kuni ühe hamba päevas. Teiseks on haidel kõhrskelett, mis kivististena üldjuhul hästi ei säili ja nii on keeruline ka hambaid koos luustikuga leida.
Sel korral leiti kivist kokku üle 40 hamba. Suurem osa neist olid kuulunud mainitud väljasurnud hiidhaile, aga mitmed väiksemad olid kammhai omad – see liik eksisteerib ka tänapäeval. Väiksemad hambad polnud mitte ühe, vaid mitmete erinevate kammhaide omad ja Victoria muuseumite paleontoloog Tim Ziegler oletas, et hambad võisid kammhaide suust lahti tulla, kui need kambakesi koos surnud hiidhai korjust järasid.
„Kammhaid elavad Victoria rannavetes tänapäevalgi ja toituvad vaalade ja teiste loomade jäänustest,“ ütles ta. „See leid näitab, et nende elustiil on siin olnud sarnane kümneid miljoneid aastaid.„
