Austraalia põlengud võivad solkida ilmastiku kogu maailmas


Austraalia põlengud võivad solkida ilmastiku kogu maailmas
Zuma Press

Ehkki Austraalia võib tunduda väga kauge paigana, on sealsed võsapõlengud käivitanud ilmastikunähtuseid, mis võivad mõjutada ilmastiku-süsteeme kogu maailmas.

Üheks rabavamaks põlengutega kaasnevaks nähtuseks on nn tulepilved ehk pürokumulonimbused (ingl pyrocumulonimbus clouds) — võsa põlemise kuumusest ja suitsust tekkivad tuha- ja leegipilved, mis moodustavad korstnalaadseid struktuure ja käituvad sama raevukalt kui äikesetormid.

Samasugused äikeseküllased pilved tekivad sageli pärast vulkaanipurskeid; samuti on neid täheldatud muude mastaapsete põlengute juures, näiteks 2018. aasta metsapõlengute hooajal USA-s California osariigis. Tulepilved „tõmbavad“ suitsu nagu korstnad üles stratosfääri, kus see USA kosmoseagentuuri NASA osutusel põhjustab pikka aega püsivaid kahjulikke mõjusid.

2018. a avastasid kliimateadlased, et need pilved võivad planeedi atmosfääriringlust häirida sama rängalt kui vulkaanipursked, tekitades suitsukonvektsioone (ingl smoke plume), mis jäävad atmosfääri püsima veel kuudeks pärast tulepilve hajumist.

Taoliste pilvede tekkimine võib anda märku äärmuslikult ägedatest tulekahjudest, mis võivad ületada tuletõkkeid, muuta väga järsult suunda ning tekitada tulepööriseid ja suisa tuletornaadosid.

California osariigis tegutseva osariikliku San José ülikooli tule- ja ilmastiku-uuringute laboratooriumi asutaja Craig Clements kinnitas, et praegu Austraalias toimuva põlengu käigus on tõenäoliselt tekkinud rohkem tulepilvi kui kunagi varem meie planeedil.

Seotud lood:

Tulepilved kutsuvad esile ka muid ohtlikke ilmastikunähtuseid nagu „sädemetulvad“ (ingl ember attack), mille käigus põlevad oksad ja muu praht kerkivad õhku ja sajavad ümberkaudu maha, seades ohtu nii tulemöllu lõksu jäänud inimeste kui ka loomade elud.

Muud põlengutekkelised ilmastikunähtused võivad kaasa tuua laialdasi, mõnikord märksa hiljem avalduvaid mõjusid. Austraalia võsapõlengud on atmosfääri paisanud tohutu hulga süsinikdioksiidi, aerosoole, tahma, peeneteralist reostust ja kasvuhoonegaase, mis ei täida enam mitte ainult Austraalia taevast, vaid küündivad ka Uus-Meremaale ja Lõuna-Ameerikasse.

Tõenäoliselt on just need põlengu-emissioonid täitnud Uus-Meremaa taeva viimastel päevadel täheldatud kummalise kumaga.

Teadlaste hinnangul võib metsapõlengute arvele kanda u 5%–10% kogu maailma süsinikdioksiidi-emissioonidest aastas. Neil toksilistel gaasidel on globaalsete temperatuuridega keeruline vastastikune suhe.

Mõned aerosoolsed ained võivad atmosfääri peegeldavamaks ja päikesevalgust takistavamaks muuta ning seega ilmastikku ajutiselt jahutada, teised emissioonid nagu must süsinik aga neelavad soojust endasse, tuues sel moel kaasa atmosfääri soojenemise.

Suurpõlengutest pärinev suits võib liikuda tuhandete kilomeetrite taha ja kergitada õhusaaste-näitajaid ka üsna kaugetes riikides. 2017. aastal Kanadas möllanud metsatulekahjud tõid kaasa aerosoolide tiheduse hüppelise kasvu tuhandete kilomeetrite kaugusel Euroopas.

Samal ajal annavad sellised põlengud nagu praegu Austraalias möllav tulekahju suure panuse laialdasse õhureostusse, mis seab ohtu miljonite inimeste heaolu kogu maailmas.

Tuul võib kanda suitsu ka nt Põhjapoolusele, Alaskasse ja Gröönimaale, kuhu jõudnud tahm võib kiirendada nii mandrijää kui ka liustike sulamist.

Möödunud nädalal tõi ilmamuutus Austraaliasse vihma, mis kustutas osa tulekolletest ning pakkus veidi leevendust tuletõrjujatele ja evakueerituile. Paraku ei vähenda ka ägedad sademed ja jahedam temperatuur võsapõlengute ohtu. 13. jaanuari seisuga lõõmab Austraalias ikka veel sadu tulekahjusid.

Loe ka Eesti Päevalehe suurt lugu Austraalia põlengutest!