Atsihh-valimised: hüäänkoerte koosolekul hääletatakse tähtsate otsuste üle aevastades

Teadlased jälgisid Botswanas elavaid hüäänkoeri ja leidsid, et kui piisavalt palju autoriteetseid karjaliikmeid korraga aevastavad, tähendab see, et on vastu võetud otsus korraga jahile minna.

ScienceAlert vahendab, et Swansea ülikooli ökosüsteemide keskuse teadlane Neil Jordan jälgis loomade käitumist ja tema erilise tähelepanu all oli see, mida hüäänkoerad teevad pärast puhkamist. Siis on neil kombeks üksteist energiliselt tervitada, misjärel joostakse koos jahile.

Jordan pani tähele, et enne tervitustseremooniaid aevastasid koerad palju rohkem kui tavaliselt.

"Tahtsin seda ühiskäitumist paremini mõista ja märkasin, et koerad aevastasid siis, kui nad valmistusid jahile minema," ütles ta. "Salvestasime 68 sellise situatsiooni üksikasju viies erinevas koertekarjas, kes elavad Okavango Deltas. Me ei suutnud seda algul uskuda, aga tõepoolest - analüüsid kinnitasid meie kahtlusi."

Varem arvati, et hüäänkoerad aevastavad lihtslat selleks, et nii-öelda lõõrid puhtaks saada. Kuid aevastuste arv ja see, missugused koerad aevastamises osalesid, viitas, et aevastustel võib olla sihipärasem eesmärk. Mida rohkem aevastati, seda tõenäolisem oli, et kari läks jahile. Aevastused töötavad seega Jordani sõnul teatavat laadi hääletussüsteemina.

Tähtsamate koerte aevastusel oli ka suurem kaal: kui nemad aevastasid, oli vaja vaid paari üksikut aevastust, et jahile mindaks. Kui nad seda ei teinud, mindi jahile siis, kui suvalisemad koerad kümme või enam korda aevastasid. See demonstreeris omakorda teatavat demokraatiat - karja juhtide viitsimatus jahile minna jäi alla üldsuse, karja kui terviku soovile.

Kvoorumlikku käitumist, mille puhul on edasiseks tegevuseks teatavat häälte hulka vaja, on täheldatud ka muude loomaliikide juures nagu surikaadid, mesilased, mägigorillad ja kaputsiinahvid.

Uuringus märgitakse, et siiski võivad aevastused olla ka juba varem vastuvõetud jahileminekuotsuse füüsiline üle kinnitamine ja sel võib ikkagi olla ka teatav funktsioon hingamisteede puhastajana. Seetõttu on vajalikud täiendavad uuringud. Praegune teadustöö ilmus teadusväljaandes Proceedings of the Royal Society B.

Varem elasid hüäänkoerad Musta Aafrika metsa- ja kõrbevabades piirkondades ja olid levinud merekallastelt kuni metsa ülapiirini. Inimasustuse leviku ja küttimise tagajärjel on nende asuala kahanenud ja praegu elab neid vabas looduses hinnanguliselt 3000–5000 ringis, peamiselt elavad nad Tansaanias, Botswana ja Namiibia piirialadel ning Zimbabwes. Hüäänkoer kuulub eriti ohustatud liikide sekka.