Venemaa põhjalaevastiku ülem viitseadmiral Aleksander Moisejev andis avastusest teada saari uurima saadetud ekspeditsiooni lõppemise puhul toimunud pressikonverentsil ning tõdes, et saarte avalikustumise taga on kliimamuutuste karvane käsi. "Peamiselt on selle tinginud jääseisundi muutumine," selgitas ta.

Kuigi Venemaa kaitseministeerium andis saarte avastamisest esmakordselt teada augustikuus, leiti nende jäljed tegelikult juba 2016. aastal, kui inseneritudeng Marina Migunova need satelliidifotodelt avastas. Nii otsustasidki võimud saata teadlased saari uurima, et neid täpsemalt kaardistada. Ekspeditsiooni töö tulemusel leiti aga, et saared võisid esmakordselt jää alt välja sulada juba 2014. aastal.

Saarte suurused on väga erinevad - väiksemad saared on alla tuhande ruutmeetri suurused, kõige suurem võtab enda alla aga 55000 ruutmeetrit. Teadlased rõhutavad aga, et saared ei pruugi sellisel kujul üldse püsida, kuna neid stabiilsena hoidnud jääkiht on nendelt pea täielikult kadunud.

Saarte püsimise seisukohast on võtmeküsimuseks sinna kodu rajavad eluvormid, millest esimesi seal juba märgatud on. Näiteks on nähtud esimesi vetikaid, taimi ja linde. "Lisaks sellele leidsime me tõenäoliselt karu poolt maha jäetud hülge jäänused," selgitas põhjalaevastiku ohvitser Aleksei Kornis. "Kui kõik need eluvormid seal elutsema hakkavad, jäävad saared ilmselt ellu."

Tegemist ei ole ainsate saartega, mis Venemaa põhjaosas hiljaaegu leitud on. Venemaa mereväe kohaselt on viimase aasta jooksul Arktikast saari avastatud vähemalt tosin ning neid lisandub igal aastal. Venelaste sõnul on saarte leidmine muutunud juba nii lihtsaks, et sellega tegelevad isegi kooliõpilased.