„Nahkhiired ei levita SARS-CoV-2 viirust. SARS-CoV-2 kandub edasi inimeselt inimesele. Ei ole teaduslikku kinnitust, et SARS-CoV-2 kandus vahetult nahkhiirelt inimestele. Uuringud viitavad sellele, et see toimus vaheperemeeste kaudu,“ seisab märgukirjas.

Selles tähendatakse, et maailmas on üle 1400 nahkhiireliigi ja neist paljud on kohanenud eluks inimeste lähedal linnades, parkides ja aedades), kuid nad ei kujuta endast inimestele ilma otsese kontaktita suuremat ohtu kui teised metsloomad. Lisaks tolmeldavad troopikas taimi, levitavad seemneid ja reguleerivad kahjurputukate arvukust.

„Nahkhiirte tapmine ei aita vähendada SARS-CoV-2 levikut, küll aga halvendab see mitmete liikide olukorda,“ seisab märgikirjas.

Euroopas on kõik nahkhiireliigid kaitstud nii rahvusvaheliste lepete kui ka riikide tasemel. Mitmed liigid nii Euroopas kui mujal maailmas vajavad populatsioonide hea käekäigu tagamiseks kaitset.

Mitmetest maailma piirkondadest on laekunud teateid selle kohta, kuidas kohalikud kogukonnad ning isegi valitsused on hakanud nahkhiiri hukkama.

Varsti on Eestis käes nahkhiirte talvekodudest lahkumise aeg ning neid inimesega tihti lähestikku elavaid pisiimetajaid võib öistel toidu otsimise ringidel kohata. Keskkonnaministeerium tuletab meelde, et meie nahkhiired ei ole inimesele ohtlikud, vaid pigem on asjad vastupidi: nahkhiiri ohustavad näiteks putukamürkide kasutamine, loomade talvitumise ajal häirimine jne. Nahkhiirte nagu ka kõigi teiste metsloomade puudutamine või kätte võtmine on neile halb ja seda tuleb kindlasti vältida.

Kui maailmas on käsitiivalised üks levinuim imetajate rühm, siis Eestis leitud 14 nahkhiireliigist on 12 looduskaitse all. Mitmetele nahkhiireliikidele on Eesti nende leviala põhjapiir. Nahkhiir on Eesti tänavuse aasta loom.

Uue koroonaviiruse genoomi uurinud teadlaste hinnangul sarnaneb see enim nendele eelkäijatele, kes nakatasid aastakümneid tagasi Hiina hobuseraua nahkhiirt (Rhinolophidae), kuid on omandanud pärast seda unikaalseid mutatsioone.