Ära söö ainult ühte asja... aga mis oleks see üks, mis inimest kõige kauem elusa ja tervena hoiaks?
Selleks, et elus püsida, on meile tarvis 20 aminohapet — millest üheksa on asendamatud, s.t, meie keha ei saa nende tootmisega ise hakkama ja me peame neid omastama toidust — ning lisaks veel tervet hulka mineraalaineid ja vitamiine.
Sellele lisaks vajame, mõistagi, vett, et meid moodustavad rakud kokku ei kuivaks ja töötamast ei lakkaks.
Inimkonna ajaloos on sageli kombineeritud teatud toiduainegruppe kas meelega või kogemata selleks, et manustada tasakaalustatud vahekorras toitaineid, mida ainuüksi üht tüüpi toitu süües pole võimalik omastada.
Kuid nälja- ja paastuaegadel, kui toiduvalik piirdus tõesti vaid paari üksiku toiduga, suutsid inimesed ometi ellu jääda... vähemalt mõnda aega.
Üks hea näide on kartul. 19. sajandil alguses sai umbes kolmandik Iirimaa elanikkonnast suurema osa kaloreid kartulitest. „Võttes arvesse omahinda ja mõju vererõhule, on raske leida midagi toitvamat kui traditsiooniline küpsetatud kartul,“ märkis Bostoni ülikooli kliinilise toitumisteaduse professor Joan Salge Blake.
Põhimõtteliselt sisaldab traditsiooniline harilik kartul (ld Solanum tuberosum) kõiki asendamatuid aminohappeid, mida organism vajab valkude ehitamiseks, rakkude remontimiseks ja haigustega võitlemiseks. Ning viie mugula suurune päevane toidunorm võib aidata seda eesmärki saavutada.
Paraku hakkavad inimesi, kes peale kartulite üldse midagi muud ei söö, lõpuks ikkagi kimbutama vitamiini- ja mineraalainevaegused. Siinkohal tulevad appi bataadid (ld Ipomea batatas).
Maguskartuliks nimetatavate, hariliku kartuliga samasse maavitsalaadsete taimede seltsi kuuluvate bataatide lisamine toiduvalikusse suurendab tõenäosust, et inimene saab toidust kätte soovitatava päevase annuse A- ja E-vitamiini.
Inimest, kes ei söö muud kui harilikku kartulit ja bataate, ei ohusta kunagi skorbuut — kurikuulus avitaminoostõbi, mida põhjustab askorbiinhappe e C-vitamiini puudus ja mille tagajärjel langevad hambad välja.
Kuid ka bataadi ja hariliku kartuli kombinatsiooniga piirdumine tähendab, et selleks, et omastada toidust piisavas koguses absoluutselt kõiki vajalikke toitaineid ja mikroelemente, tuleb süüa päras palju. Kui pistate päevas pintslisse vähem kui 34 bataati või vähem kui 84 harilikku kartulit, tabab teid viimaks ikkagi kaltsiumipuudus.
Kõige eeltoodu juures tasub meeles pidada ka tõsiasja, et kartulikesksel toiduvalikul on palju tervisele kahjulikke mõjusid, eriti kui sööte neid massiliselt. Harilik kartul sisaldab palju üht sellist tüüpi süsivesikut, mis põhjustab veresuhkrutaseme hüppelist tõusu ja seejärel kiiret langust ning koormab niimoodi tõsiselt organismi insuliinisüsteemi.
Terve hulk uuringuid annab mõista, et inimestel, kes kartuliga liialdavad, on suurem tõenäosus haigestuda diabeeti ja tervisele ohtlikul määral tüseneda.
Mitte ükski tõsiseltvõetav toitumisteadlane ei soovitaks kellelegi ainult kartulitest koosnevat toiduvalikut, nagu ta ei soovitaks ka ainult kookospähklitest, ainult lehtkapsast, ainult vetikatest või ainult jogurtist koosnevat menüüd.
Just sellepärast on kõigi tõenduspõhiste toitumisnõuannete seas esikohal soovitus süüa palju erisuguseid juurvilju, teravilju, valke, puuvilju ja õlisid.
Kui piirdute ainult ühega neist toiduainerühmadest, hakkavad teid peagi kimbutama samasugused toitainevaegused nagu ainult kartulist toitumisegi puhul. Mitmekesisus on oluline ja igakülgselt tervisliku toitumise juures suisa elutähtis.
