Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi vanemteadur Ülo Suursaar ütleb, et hetkel on Väinamere veetase pikaajalisest keskmisest 60-70 cm madalam. Pärnu lahes madaldus tase kuu algul väga tugevate kirdetuulte abiga isegi 80-90 sentimeetri võrra, praegu on see seal -60…-80 juures.

„Olukord on ebamugav, sest koolivaheaeg on algamas ja inimesed reisivad palju, samuti on õnnetul kombel kokku langenud kaks probleemi - madal veeseis kui loodusnähtus ja parvlaevade vahetus. See kõik võimendab emotsioone,“ lausub Suursaar. Ent veetase on tegelikult olnud veel madalamal – näiteks aastatel 1959 ja 1976 langes see 120-130 sentimeetri võrra Kroonlinna nullist allapoole. „ Praegusega sarnast veeseisu on ka hiljem esinenud tegelikult kümneid kordi, hilisemast ajast näiteks 2002, 2013, 2014,“ ütleb Suursaar. „Kuid need kaks viimast esinesid talvel, jaanuaris-veebruaris, ning ei torganud jääkatte tingimustes nii hästi silma.“

Mis veetaseme langust põhjustab?

„Praeguse madala veeseisu peapõhjus on juba mitu nädalat püsinud idakaarte tuuled,“ ütleb Suursaar. „Need on järk-järgult alandanud terve Läänemere veetaset Taani väinades toimuva väljavoolu kaudu. Lisaks süvendavad need idatuuled - ehk meie jaoks maatuuled - madalat veeseisu meie randades veelgi. Sellised tuuled on omakorda põhjustatud idas-kirdes püsiva kõrgrõhkkonna poolt, mis on väga suur ja stabiilne ning blokeerib ära läänest pealetungivad madalrõhkkonnad. Sademetevaegus praeguse olukorra põhjus ei ole, see on pigem antitsüklonaalse ilma kaasnähe.“

Millal veetase taas tavapäraseks muutub?

Suursaar ütleb, et praegune olukord kestab seni, kuni peab vastu Venemaa kohal laiuv kõrgrõhkkond. Hetkel näib, et see kestab vähemalt järgmise nädala kolma- neljapäevani ning ka siis võtab ehk nädalajagu aega, kuni veetase kerkida jõuab. „Kindlasti ei saa madal veeseis lõputult kesta, sest klimatoloogiliselt asume ikkagi läänetuulte ja läänetsüklonite vööndis,“ ütleb Suursaar.

Väinamere keskmine sügavus on viis meetrit, sügavaim on meri Kesselaiu ja Muhu vahel, kus see on 24 meetri sügavune. Esimese maailmasõja eel süvendati Rohukülla sõjasadama rajamisega laevateid, need tööd olid oma mahult suurimad toonasel Tsaari-Venemaal.