Ametlik: maailmas pole enam ühtegi kohta, kuhu plastisaaste ei ulatu

 (15)
Ametlik: maailmas pole enam ühtegi kohta, kuhu plastisaaste ei ulatu
Plastsaaste Libeeria pealinnas MonroviasFoto: AHMED JALLANZO, EPA

Plastisaastest tulvil maailmameri, hoovustega ja lainetega edasi kanduv rämps, mis kuhjub prügisaarteks - need uudised ei eruta enam, foon on igapäevane. Prantsusmaal viidi aga läbi uuring, mille tulemused liigituvad katastroofi kategooriasse. Põhimõtteliselt ei leidu maamunal enam kohta, kus plastmassisaastet ei ole.

Rohked tuksi keeratud keskkonnast jutustavad artiklid kirjutavad meile praktiliselt iga päev sellest, kuidas plastik jõuab maailmameredesse, tapab seal vaalad, linnud ja reostab inimeste toidulauale jõudvad kalad. Lained ja hoovused on kandnud plastsaaste isegi Arktika vetesse ja see kõik on tervisele täiesti halb!

Ka meie sissehingatavas õhus on tuvastatud mikroplastikut, aga seni on seda peetud linnaõhu probleemiks. Prantsusmaal panid teadlased 2017. aasta lõpus mõõtmispunkti püsti mägedesse, kaugele suurtest linnades. Tulemus on katastroofihimulistele rõõmustav, kõigi teiste jaoks aga katastrofaalne.

Mainekas teadusajakirjas Nature avaldatud uuringu tulemused paljastavad, et plastsaaste ei mürgelda ainult maailmameredes, plastmassi mikroosakeste rünnaku alla on sattunud ka mäestikuõhk, mida seni puhtaks ja tervislikuks on peetud.

Plastpudel ilmselgelt tuule najal kaugele ei purjeta, aga plastmassireostus ei ole ainult kasutatud toidukott, joogipudel või kodutehnika. 450 aasta jooksul, mil keskmine plastpudel looduses laguneb, jõuab keskkond seda kõvasti jahvatada ja lihvida.

Seotud lood:

Pea iga materjal, ka isegi inimeste seljas olevad dressid, joped jne kuluvad. Igaüks näeb kui palju on pakkimismaterjali uute toodete pakendites. Kõik see eritab mikroosakesi ja need lenduvad meid ümbritsevas õhus.

Mikroplastikuvihm siin ja ka seal

Teadlased leidsid tõenäoliselt linnast pärinevaid mikroplastiku osakesi kaugetest piirkondadest mägedes, vähemalt 95 km kaugusel linnast. Just sellistest kohtadest, kuhu soovitatakse minna tervistavat ja värsket mäestikuõhku hingama...

Ajakirjas Nature Geoscience kirjutati, et Steve Alleni ja teiste poolt läbi viidud uuring on esimene, mis toob välja just selle fakti, et (ka) mikroplast võib läbi atmosfääri väga kaugele rännata. Mikroplastikuks loetakse plastikuosakesed läbimõõduga mõnest nanomeetrist kuni viie millimeetrini.

Veelgi üllatavam on aga see, kui palju mikroplasti nendes kaugetes kohtades taevast alla sadas, vahendas ScienceNews teadlaste järeldusi. Uuringu tulemused näitavad, et taevast alla sadav mikroplastiku kogus mõõtekohas ei jää maha suurte linnade õhu plastikusisalduse poolest. “Sademete” koostis, tõsi küll, on natuke erinev.

Mõõtekoht asus Püreneede mäestikus Prantsusmaa ja Hispaania vahel. Umbes kord kuus viiekuulise perioodi jooksul käisid teadlased mõõtepunktist proove võtmas. Proovidest eraldati, identifitseeriti ja loeti üle erinevad plastiku osakesed.

365 osakest ruutmeetri kohta päevas

15. aprillil ajakirjas Nature Geoscience avaldatud uuringu raportist tuleb välja, et selles kauges mõõtepaigas sadas maha umbkaudu 365 mikroplastiku osakest ruutmeetri kohta päevas.

“See näitaja on arvuliselt sarnane Pariisi näitajatega. Küll aga on osakeste suurus ja relatiivne kooslus erinev sellest, mis on mõõdetud Pariisis ja näiteks ka Dongguanis, Hiinas.

Nimetatud linnades maha sadava plastiku osakeste seas domineerivad sihvakad kiud, mis on suuremad kui 100 mikronit ja nende hulgas on peamiselt polüpropüleeni ja polüetüleeni tereftalaadid, mis on laiemat tuntud PET-ina. Sellised kiud pärinevad tavaliselt riietest ja muudest tekstiilidest.

Püreneede mõõtmispunktis olid aga enamus plastikuosakestest väiksemad kui 25 mikronit ja peamiselt leidus polüstüreeni ja polüetüleeni osakestest. Neid kasutatakse pakkimismaterjalides.

Tugevama tuulega perioodid, aga ka intensiivsemad vihmad või lumi tõid kaasa ka suurema osakeste ladestumise.

Kuigi uuring ei tuvastanud plastikuosakeste allikaid, võib uuringuperioodi tuulekiiruste ja -suundade simulatsiooni abiga arvata, et plastik rändas enne mõõtmispunktis maha langemist vähemalt 95 kilomeetrit, aga on võimalik, et plastikud pärinevad veelgi kaugemalt.

Loe veel

Seega kinnitas uuring, et meid ümbritsev keskkond on valusalt mikroplastidega saastunud. Iga päev sajab praktiliselt igal pool maha hirmutav kogus mikroplastiku osakesi.

Meri, pinnas ning toiduahela kaudu nende osakeste sisse söömine on paratamatus, aga nimetatud uuring lubab üsna selgelt järeldada, et ka mikroplastiku osakeste igapäevane sisse hingamine on fakt, tänapäev ning samuti paratamatus.

Kas see kõik on ka tervisele halb?

Mikroplastide mõju inimorganismile on esialgu veel üsna piiratud. Uuringuid on küll mitmeid, aga mikroplastiku kahjulikku mõju ei ole alati leitud. Näiteks peaksid kõik osakesed, mis on suuremad kui 150 mikronit ehk 0,15 mm, inimese kehast läbi käima ilma suuremate probleemideta.

Küll aga on probleeme väiksemate osadega ning on tõenäoline, et need võivad olla inimesele ohtlikud. Näiteks on tõendeid, et mikroplastiku osakesed sisaldavad toksilisi kemikaale, mis loomade seedekulglates vähemalt osaliselt vabanevad. Mürgise keemia puhul ei ole küsimust tervisele kahjulikkuses, sõltub küll kogusest.

Leitud on sedagi, et väikesed mikroosakesed võivad migreeruda ka läbi seedekulgla seinte, aga kas osakesed võivad tungida ka vereringesse, pole veel täpselt teada. Uuringus on leitud, et kalade ajudest leitud nanoplastiku osakesed mõjutasid kalade käitumist. Inimeste kohta samasuguseid järeldusi (veel) tehtud ei ole.