Ameerika põliskoerad elavad edasi sugulisel teel leviva vähina
Koerte täpne kodustamise aeg ja koht on endiselt küsimärgi all. Kuigi kunagiste asustusjälgede lähistelt on leitud väidetavalt isegi 30 000 aasta vanuseid koerte säilmeid, on nende autentsus kahtluse alla seatud, kirjutab ERR Novaator.
Nii võis toimuda koerte kodustamine juba enam kui 30 000, kuid mitte hiljem kui 15 000 aasta eest.
See on tekitanud muu hulgas küsimuse, kas Ameerika esmaasukad võtsid Euraasiast välja rännates koerad kaasa või hakkasid kodustama kohapealseid liike.
Arheoloogiliste leidude põhjal elas "inimese parimaid sõpru" Uues Maailmas juba vähemalt 10 000 aasta eest.
Mõistatusele vastust leida üritades järjestas Máire Ní Leathlobhair kolleegidega Cambridge'i ülikoolist iidsel ajal Põhja-Ameerikas ja Siberis elanud 71 koera mtDNA.
Mitokondriaalne pärilikkusaine pärandub edasi ainult emaliini pidi. Samuti järjestasid nad seitsme koera tuumagenoomi ehk sisuliselt kogu nende pärilikkusaine. Viimaks võrdlesid nad saadud DNA järjestusi mitmete tänapäeval elavate koeratõugude ja ka Põhja-Ameerika huntide pärilikkusainega.
