Amazonase tulekahjude valguses levib valeinfo

Amazonases möllavad tulekahjud on kahtlemata üks suurematest kaasaja ökoloogilistest katastroofidest. Sealsed vihmametsad on ülioluline osa maailma süsinikuringlusest, veeringlusest ning eelkõige taime- ja loomaliigirikkuse varamu. Küll aga levitatakse ühe prominentsema kliimateadlase sõnul valeinfot selle kohta, kui suure osa Maa atmosfääri hapnikust vihmametsad toodavad.

Michael E. Mann säutsus augusti lõpupoole, et vihmametsad toodavad ainult umbes 6% hapnikust, mitte 20% nagu paljud, sealhulgas maailma riikide juhid, tulekahjude valguses välja ütlevad.

Tõsi on see, et Michael E. Mann on tekitanud ka palju furoori ning mitte kõik ei võta teda tõsiselt, näiteks värske kohtuvaidluse tõttu kliimamuutuse eitajate vastu. See on tekitanud palju vastakaid tundeid ja arvamusi, tema teooriaid on üritatud ümber lükata ühte ja teistpidi.

Kuid samamoodi on tõsi see, et Mann on üks prominentsemaid kliimateadlasi, kes on väga palju panustanud kliimamuutuste teadlikkuse tõstmisse. Üldiselt on Mann ikkagi teaduspõhine arvamusliider, kelle usaldusväärsuses üldiselt kahtlema ei pea.

Vihmametsade (ja troopilise Aafrika) tulekahjude teadvustamine ja info levitamine sotsiaalmeedias on väga teretulnud ning seda probleemi ei tohigi kuidagi vähendada. Samas on kaasaja infoühiskonna paradoks koos õige infoga leviv valeinformatsioon. Viimane röövib enamasti kogu tähelepanu ja on igasuguse propaganda peamine tööriist.

Manni hambusse jäigi üks selline väide, mida paljud avaliku elu tegelased levitasid, sh ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron.

Macron twiitis augustis, nagu paljud teisedki, et Amazonase vihmametsad toodavad üle 20% meie planeedi hapnikust. "Meie maja põleb, sõna otseses mõttes. Amazonase vihmametsad, planeedi kopsud, mis toodavad 20% planeedi hapnikust, põlevad," twiitis president.

Tulekahjude tõsidust ei saa vähendada, aga fakt kui selline on lihtsalt sisuliselt vale. Inimkond ei pea kartma, et Maa hapnikuvarud otsa saavad.

Vastuseks Macronile ja teistele säutsuski Mann, et "20% on liiga suur number, tegelik (Amazonase vihmametsade poolt toodetud hapniku - toim.) kogus on pigem 6% ning isegi see number on eksitav, sest atmosfääri hapniku tase ei kukuks tegelikkuses 6% isegi kui kõik vihmametsad korraga maha raiuda," säutsus Mann.

Kuigi metsad toodavad fotosünteesiga palju hapnikku, on mingi piirkonna hapnikutoodangu või -tarbimise netosaldo midagi muud. Iga ökosüsteem toodab midagi, aga ka tarbib. Nii tarbivad suure osa vihmametsades fotosünteesitud hapnikust putukad, seened, bakterid jm elav, mis metsade taimset massi järavad ning komposteerivad.

Ka mikroskoopiline fütoplankton, mis maailmameredes elab, toodab suurtes kogustes hapnikku, kuid merede hapnikuringlus, tarbib praktiliselt kõik toodetu ära. Summaarselt meredest hingatavat hapnikku peaaegu ei teki. Või täpsemini - ei jää üle.

Küll aga on atmosfääris kokku umbes 20.95% hapnikku ja see on nii olnud juba miljoneid aastaid. Mõned teadlased ütlevad, et tegelikkuses on ei mõjuta maakasutus atmosfääri hingatava hapniku varusid peaaegu üldse. Vähemalt mitte inimeste ajalises mõõtkavas. Hapniku varusid võivad muuta kolossaalsed muudatused geoloogilises mõõtkavas.

"Isegi kui kogu Maa orgaaniline aine põleks ühe korraga ära, kuluks selleks vähem kui 1% atmosfääri hapnikust," kirjutas Colorado osariigi ülikooli professor Scott Denning. "Õhus on piisavalt hapnikku miljoniteks aastateks ning see kogus sõltub pigem geoloogiast, kui maakasutusest," kirjutas ta.

Samas ei ole see küll koht, kus hakata kliimamuutusi eitama ja CO2 tasemete kasvu vähemoluliseks pidama - hingatava hapniku hulk ei ole sugugi ainus näitaja ja tõenäoliselt ei sure inimesed-loomad mitte hapniku otsa saamise tõttu vaid muude ainete kõrge kontsentratsiooni "mürgistusse."

Küll aga on tähtis valedele faktidele tähelepanu pöörata ning valeinfot mitte edasi levitada, sest igasugune valeinformatsioon moonutab tegelikku probleemi, vähendab seda ning igasugused vastalised kasutavad selliseid apsakaid kurjasti ära.

Teisisõnu: kui Macron teeb rumala vea, väites, et viiendik Maa hapnikust tuleb Amazonasest, siis haarab Brasiilia president Jair Bolosnaro sellest kinni, sildistab "valeinfoks" ja juhib tähelepanu probleemilt mujale.

Ehk siis vale fakti levitamine Prantsusmaa presidendi poolt andis Bolsonarole võimsa propagandatööriista, mille abil sildistada kogu metsatulekahjude ümber käiv "kampaaniaks, mida levitavad vana maailma koloniaaljõud" ning igasugused valeuudiste-liikumised said lihtsa võidu ning argumendi, millega tähelepanu probleemilt kõrvale juhtida.