Nende keel — pirahã ehk múra-pirahã keel — on mitmes mõttes ebatavaline.

See pole suguluses ühegi säilinud keelega, moodustub ainult kaheksast kaas- ja kolmest täishäälikust ning kujutab endast üht lihtsamat teadaolevatest häälikusüsteemidest.

Ometi hõlmab see niivõrd keerukat toonide, rõhkude ja silbipukkuste maatriksit, et selle kõnelejad võivad vokaalid ja konsonandid hoopiski unustada ning lävida omavahel leelutades, ümisedes või vilistades.

Üks pirahãde kultuuri iseärasus on arvsõnade peaaegu täielik puudumine. Arvuvaba keele näol on tegemist erakordselt haruldase lingvistilise nähtusega, mida on üldse kirjeldatud vaid paaril korral.

Keeles puuduvad eri sõnad numbrite jaoks; koguste umbkaudseks väljendamiseks kasutatakse vaid kolme sõna.

Kristlikest misjonäridest keeleteadlasteks hakanud vanemate järeltulijana kommenteerib varajases lapsepõlves suguharuga koos elanud antropolingvist Caleb Everett pirahãde loendamistraditsioone.

Everetti osutusel ei nõua miski pirahãde elukorralduses suutlikkust loendada rohkem kui kolmeni. Taoline asjaolu pole jäänud märkamata ümberkaudsetele rahvastele ja võõrastele, kes kaupu vahetades seda mõnikord enda huvides ära kasutavad.

Pirahãdele on aastate jooksul üritatud arvsõnu ja elementaarset aritmeetikat õpetada, kuid üldiselt on sellised katsed liiva jooksnud — peamiselt seetõttu, et matemaatika ei paku neile lihtsalt huvi.

Pirahãd peavad kõiki muid inimestevahelise suhtluse vorme peale enda oma naeruväärselt küündimatuteks ning on Amazonase jõgikonna rahvaste hulgas ainulaadsed selle poolest, et keelduvad õppimast muid keeli.