Eestist saab liitumisega ESA 21. liikmesriik, olles Luksemburgi kõrval üks väiksemaid Euroopa kosmoseriike. Samas on 40-aasta vanune Euroopa kosmoseagentuur viimastel aastatel hoogsalt laienenud, viimased uued liikmed enne Eestit on Tšehhi, Rumeenia ja Poola.

Eesti peab ESA liikmena osalema kosmoseagentuuri programmides, mis võib tähendada riigile kuni paari miljoni suurust eelarvet näiteks kuue aastase perioodi jooksul, kuigi täpsed detailid pole veel kokku lepitud.

ESA programmides osalemise nüanss on aga see, et uue liikmena saab Eesti suunatud hankeid, s.t osa eelarvest tuleb tagasi Eesti ettevõtetele.

Liitumislepingule andis Eesti poolt allkirja väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling, Eesti täisliikme staatus kehtib pärast seda, kui Riigikogu lepingu ratifitseerib.

"Võimas tunne, väga võimas tunne," ütles Ene Ergma, kes on üle kümne aasta vedanud initsiatiivi Eesti liitumiseks ESA-ga. "Kosmos on alati noori inimesi tõmmanud ja me peame alati millegi suurema poole püüdlema," ütles Ergma. "Samamoodi olen ma poliitikutele öelnud, et ärge mõelge ainult lühiajalisele kasule, vaid mõelge suuremalt. Ma olen järjestikku kolmele majandusministrile seda mõtet sisendanud," seletas Ergma.

ESA teeb olulisi teadusmissioone, näiteks mullu novembris viis kosmosesond Rosetta kümneaastase teekonna järel Philae maanduri komeedile 67P, mis on kokkuvõttes seitsmes taevakeha, kuhu inimkond on jõudnud.

Tähtsa osa ESA tegevusest moodustab ka navigatsioon, näiteks arendab agentuur välja Euroopa navigeerimissüsteemi Galileo, mis oleks alternatiiviks Ameerika GPS ja Venemaa GLONASS süsteemile.