Mängureeglite järgi on "kivi" on tugevam "kääridest", "käärid" "paberist" ja "paber" omakorda "kivist". Ega muid reegleid ses mängus tegelikult olegi, asja mõte on kahe osaleja üheaegselt valitud käeliigutuste abil selgitada välja võitja.

Peamine erinevus laste ja šimpanside vahel oli õpetus- ja õppimismeetod. Kui lapsed õppisid kohe pärast vale valiku tegemist selgeks, missuguse sümboli nad oleksid pidanud tegelikult valima, siis ahvid parandasid ennast alles pärast mitmel korral järjest vale variandi valimist ja korduvaid eksimusi. Lisaks sellele, et signaalid said ahvidele üldiselt raskemini selgeks, tekitas neile erilisi probleeme selle mõistmine, et "käärid" on "paberist" tugevam sümbol. Aga lõpuks said nad ka sellest aru.

Esimesena õpetati ahvidele selgeks kombinatsioon "paber"-"kivi", seejärel "kivi" ja "kääride" oma ja lõpuks "paber" ja "käärid". Mängu õpetati ka 38 3-6-aastasele lapsele, et õppimisprotsesse võrrelda.

Uuringu juht Lie Gao ütles, et lastel areneb võime mõista probleemide ringikujulist suhet ja lahendada selliseid mitme võimaliku muutujaga seotud ülesandeid umbes nelja-aastaselt. Šimpanside võimed olid nendega üsna sarnased.

Kivi-paber-kääride vanim variant on teada Hiina Hani dünastia aegadest ehk perioodist 206 eKr - 220 pKr.