Veel 1990. aastatel pesitsesid lendoravad 3180 ruutkilomeetril. Aastal 2015 on asustatud metsamaastike alles jäänud vaid 550 km2, millest sobivaid pesitsuspaiku on vaid 1-2 km2. Pikaajalistele vaatlustele ja uuringuandmetele tuginedes leiab Tartu ülikooli zooloog Jaanus Remm, et praeguse trendi jätkudes on lendoravad Eestis viie aasta pärast välja surnud.

Lendorav on pesitsuspaiga suhtes väga valiv eelistades vanu kõrgeid haavametsi, mille tüvedeõõnsustesse on võimalik teha pesa. Ühest kõrgest haavikust teise liikumiseks sobivad ka kõrgemad kuusikud. Paraku soodustab Eesti metsamajandus nooremate metsade kasvatamist ning fragmenteeritust, kus vana metsa laike ümbritsevad noorendikud.

Rohkem noort metsa

20. sajandi 2. pooles on metsamassiivi hulk Eestis kasvanud, kui aga vaadata eraldi metsa vanuselist koosseisu, on vana metsa osakaal selles järk- järgult väiksemaks jäänud.
Loe edasi ERR-ist