See asub maailma ühes ohtlikumas piirkonnas; tegemist on ainsaga antiikaja seitsmest maailmaimest, mille asukoht on seni tabamatuks jäänud.

Muistsetest tekstidest pärinevaid vihjeid kombineerides on akadeemik leidnud tõendeid, mis näitavad, et aedade rajajateks polnud üldse babüloonlased ega nende kuningas Nebukadnetsar II nagu traditsiooniliselt on arvatud.

Tegelikud autorid on teadlase hinnangul hoopis babüloonlaste naabrid ja vaenlased assüürlased monarh Sanheribi juhtimisel umbes 2700 aastat tagasi.

Sanheribi muistne pealinn Niineve kujutab endast praegu asulat Iraagis Mosuli piirkonnas, mida muserdavad nii usulised kui ka rahvustevahelised vägivaldsed konfliktid.

Ehkki dr Stephanie Dalley käis piirkonnas tänavu sügisel, hindas tema töörühm aia oletatava täpse asukoha külastamist liiga ohtlikuks.

Kaartide abiga õnnestus õpetlasel siiski juhendada kohalikku võttegruppi, kes relvastatud saatjate kaitse all kuningapalee varemete läheduses asuvat ala uurimas käisid.

Filmitud kaadritel on näha hiiglasuur, mullast ja kiviklibust koosnev küngas, mille nõlv laskub rohelusse, pakkudes vaadet selle taga asetsevatele nüüdishoonetele ja avamaastikule.

Dr Dalley kommenteeris: "See on aedade jaoks kõige täiuslikum koht. Nüüd on vaja läbi viia täiendavaid uurimisi kohapeal, kuid paraku kardan, et minu eluajal see võimalikuks ei saa."

Kaameraülesvõte kujutab endast Oxfordi ülikooli orientalistikainstituudi teaduri Dalley rohkem kui 20 aasta vältel aedade õige asukoha väljaselgitamiseks tehtud uurimistöö kulminatsiooni.

Kuna kohapealt pole kunagi leitud mingisuguseid arheoloogilisi tõendeid, on paljud "rippuvaid aedu" lihtsalt mütoloogiliseks väljamõeldiseks pidanud.

Teadmised aia kohta rajanevad üksikutel teadetel, mille on sadu aastaid pärast aia väidetavat rajamist pannud kirja inimesed, kes seda oma silmaga kunagi näinud ei olnud.

Uurimiskäigu korraldamise võttis dr Dalley ette pärast seda, kui oli dešifreerinud Babüloonia ja Assüüria impeeriumides iidsel ajal kasutatud kiilkirjas üles tähendatud teksti.

Tekst andis mõista, et seni teadaolevad andmed rippuvate aedade asukoha, asutaja isiku ja asutamise aja kohta on olnud väärad. Murrangulise tähtsusega tekst leidus Londonis tegutseva riikliku ajaloo- ja kultuurimuuseumi British Museum kollektsioonis.

Täiendavat kinnitust hüpoteesile pakub Niinevest British Museumisse toimetatud bareljeef, millel on näha kuninglik paleekompleks koos aiaga, kus puud "ripuvad õhus" terrassidel ning muud taimed võlvikaartel.

Kuna Niinive on Babülonist nii kaugel, on vastavad tõendid varem tähelepanuta jäänud. Dr Dalley avastas aga, et kui assüürlased vallutasid Babüloni, nimetati nende pealinn ümber Uueks Babüloniks, mis võibki olla nime ümbritseva segaduse algseks põhjuseks.

Dr Dalley uurimistöö, millele keskendub ka briti telekanali Channel 4 dokumentaalfilm "Finding Babylon's Hanging Garden" ("Kuidas leiti Semiramise rippaiad"), on viinud ta järeldusele, et rippaiad rajati üksteise kohal kõrguvate terrasside jadana nagu amfiteater, mille põhjas asus järv.

Linna ja seda ümbritsevaid alasid varustas veega ligi saja kilomeetri pikkune kanal.

Märgid nendest rajatistest on säilinud tänapäevani ning neid võib näha USA spionaaži-tehiskaaslastega tehtud ning nüüdseks avalikustatud fotodel, mida dr Dalley on ka analüüsinud.

Roheluse säilitamine imelises aias nõudis hinnanguliselt umbes 300 tonni vett päevas.

Akadeemiku avastatud raidkiri kirjeldab, kuidas see saavutati. Üles terrassidele toimetas järvevee seadeldis, mis tööpõhimõtte poolest sarnanes nn Arhimedese kruvile — neli sajandit enne seda, kui vastav tehniline lahendus seni teadaolevatel andmetel leiutati.

Niineve linna on mainitud piibli vanas testamendis; sinna lähetas Jumal Joona, et too peaks kurikuulsas linnas patuelu-vastaseid ja meeleparandusele kutsuvaid jutluseid.

Loend vanaaja seitsmest maailmaimest kujutas endast algselt aga kolmandal sajandil e.m.a. vahemeremaade idapoolseid alasid külastanud Antiik-Kreeka rändureile suunatud omamoodi turismiteatmikku, kus loetleti vaatamisväärsusi, mida iga turist peaks kindlasti nägema.

Suurem osa toonastest maailmaimedest on maavärinates hävinenud; säilinud on vaid Giza püramiid.