15 miljonit aastat maailmast eraldatud järvest leiti jälgi tuhandetest uutest liikidest

 (35)
15 miljonit aastat maailmast eraldatud järvest leiti jälgi tuhandetest uutest liikidest
Foto: NASA, vabakasutuseks

Rohkem kui kolme kilomeetri paksuse antarktilise jääkihiga kaetud järvest avastati üllatav elurikkus.

Jääproovides, mis koguti liustikualusest Vostoki järvest, milleni Venemaa teadlased 2012. aastal avause puurisid, avastati hinnanguliselt 3507 eri organismi DNAd.

Ehkki suurem osa leitud pärilikkuseainest kuulub bakteritele, kellest paljud olid teadusele varem tundmatud, avastati jälgi ka muudest ainuraksetest ja ka hulkraksetest eluvormidest, näiteks seentest.

Järves leiduva elu mitmekesisus on teadlasi hämmastanud, kuna paljud neist uskusid, et äärmuslike tingimuste tõttu on järv üldse steriilne.

Vostoki järv kattus jääga juba rohkem kui 15 miljonit aastat tagasi; nüüdseks on see mattunud 3600 meetri sügavusele jääpinna alla, kus valitseb ülisuur rõhk. Teadlased eeldasid, et eluks vajalikke toitaineid leidub sellises keskkonnas väga vähe.

Jääproovid, mis moodustusid, kui järve vesi jääliustiku alumise kihi külge tardus, annavad aga aimu, et veekogu suisa kubiseb elust.

Taoline avastus annab lootust, et elu võib leiduda ka teistel planeetidel sama äärmuslikes oludes. Näiteks on Europa, üks Jupiteri kuudest, kaetud jäise koorikuga, mille all võib peituda vedela vee ookean, kus võib leiduda ka elu.

Ohio osariikliku Bowling Greeni ülikooli bioloogiadoktor Scott Rogers, kes jääproovidest leitud bioloogilise materjali analüüsimist juhatas, kommenteeris: "Me avastasime palju rohkem mitmekesisust kui keegi osanuks arvata.

Seotud lood:

See näitab, kui jätkusuutlik elu tegelikult ja kuidas organismid on võimelised jääma ellu tingimustes, mille kohta uskusime veel paarkümmend aastat tagasi, et need pole kõlbulikud mitte mingisuguseks elutegevuseks.

Elukõlbulike ja eluks kõlbmatute keskkondade eraldusjoon nihkub kogu aeg."

Vostoki järv on umbes 250 kilomeetrit pikk ja 50 kilomeetrit lai ning katab ligi 15 700 ruutkilomeetrise ala Antarktika jääkaane all.

Proovidega pinnale toodud bakterite hulgas oli selliseid, mida leidub tihti kalade, koorikloomade ja rõngusside seedeelundkondades, mis annab mõista, et järves võib praegugi leiduda keeruka ehitusega hulkrakseid eluvorme.

Ülejäänud maailmast 15 miljonit aastat eraldatuna püsinud keskkonnast leiti ka selliseid DNA-lõike, mis on seni olnud teadusele tundmatud ning võivad kuuluda uutele, jäistes sügavustes välja arenenud liikidele.

Žurnaalis PLOS One ilmunud artiklis kirjutavad dr Rogers ja kolleegid: "Need lõigud annavad mõista, et Vostoki järve elukeskkond võib olla kompleksne.

Tekkejääs (ingl accretion ice) leidus DNA-jadasid, mis viitasid mageveest, mereveest, settelistest ja jäistest keskkondadest pärinevatele organismidele.

Pealeselle kuulus suur osa jadadest organismidele, mis kujutavad endast loomade ja/või taimede sümbionte.

Rohkem kui 35 miljonit aastat tagasi oli Vostoki järv atmosfäärile avatud ning seda ümbritses metsaküllane ökosüsteem. Tol ajal sisaldas järv, mis toona võis endast kujutada ka merelahte, tõenäoliselt keerukat organismide kompleksi.

Veel 15 miljoni aasta eest olid mõned järve piirkonnad vähemalt osa ajast jäävabad. Sellelgi perioodil ladestusid sinna oletatavasti mitmesugused elusorganismid.

Ehkki praegused tingimused erinevad oluliselt ürgsetest oludest, paistab järv olevat säilitanud hämmastavalt mitmekesise organismide kogukonna.

Võimalik, et nood organismid on Vostoki järve muutuvate tingimustega viimase 15–35 miljoni aasta jooksul, mil järv muutus maismaalisest süsteemist liustikualuseks, ajapikku kohanenud."