"Varasemalt arvasime me, et mida suurem on keha, seda lihtsam on see ära lõhkuda. Meie uurimistöö tulemused aga näitavad, et asteroidid on kõvemad, kui me siiani arvasime ning nende hävitamine võtab oluliselt rohkem energiat," ütles teadustöö põhiautor Charles El Mir.

Kuigi inimkonnal on võrdlemisi head teadmised väikeste kehade kohta, on neid teadmisi keeruline ümber skaleerida suurtele kehadele. 2000ndate aastate alguses läbi viidud mudeldamised küll näitasid, et kilomeetrise läbimõõduga asteroid on võimeline täielikult hävitama 25-kilomeetrise läbimõõduga asteroidi, põrgates sellega kokku kiirusel 5 km/s, kuid värske mudeldamine lükkab selle ümber.

Uus, arenenum simulatsioon toimus kahes osas ning võttis arvesse ka väiksemaid kokkupõrke tulemusel tekkivaid pikaajalisi protsesse. Esimeses faasis vaadeldi asteroidi kohe pärast kokkupõrkehetke, teine faas aga vaatles gravitatsioonijõu toimel tekkivaid pikaajalisi muutusi.

Selgus, et asteroidituum, mille gravitatsioonijõud säilib, teeb asteroidide hävitamise varasemalt arvatust keerulisemaks. Asteroidi purunemise tagajärjel laiali paiskuv mateeria tõmbub ajapikku uuesti tuuma poole ning asteroid säilitab suures osas jätkuvalt oma hävitava massi.

El Miri sõnul on väga oluline leida asteroididesse puutuvatele küsimustele vastused. "Kui Maa poole suundub asteroid, peame me näiteks teadma - kas parem on selle lõhustamine või peaks hoopis üritama selle suunda muuta? Ja kui tahta muuta selle suunda, siis kui palju jõudu tuleks rakendada ilma, et asteroid puruneks?" ütles Johns Hopkinsi Ülikooli teadlane.