Võidujooks Marsile, mille võitjaks osutub hoopis India?

 (29)

Olgu, NASA on oma kulguritega omaette klassist, Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) samuti, aga kolmanda auhinnalise koha pärast punase planeedi hõivamisel on võistelnud Venemaaga juba Jaapan, Hiina ja võimalik, et nüüd võitjana India.

Tuleb selgelt välja, et kerge Marsini jõuda, sealsel orbiidil kohta sisse võtta ja veel edukalt mõnda aparaati maha panna ei olegi.

1960-1988: Kui läheb õnneks

1960-1988 üritas NSV Liit Marsi juurde saata kokku 17 aparaati, ja kuigi Mars 2 ja Mars 3 suutsidki esimestena maandurid Marsi pinnale saata, siis esimesena sealsele orbiidile asetumisel 1971 lõi neid kahe nädalaga USA satelliit Mariner 9.

Kuigi USA oligi tollase võidujooksu ajal Marsi poole läkitanud kaheksa aparaati, oli nende õnnestumise protsent märksa kõrgem, kui NSV Liidu aparaatidel.

Seotud lood:

Kokku saatis kaks suurriiki 1960-1988 Marsi juurde 25 aparaati, millest start nurjus juba üheksal korral, aparaat läks teel Marsile kaotsi viiel korral, satelliidid suutsid orbiidil koha sisse võtta seitsmel korral, maandur õnnestus aga edukalt maha panna kolmel korral: Mars 3 1971. ja Viking 1 ning Viking 2 1976. aastal.

1992-1999: USA monopol

Punaimpeeriumi krahh tegi aga USA kosmoseagentuurist NASA peaaegu et monopoolse jõu Marsi vallutusel.

1993. aastal läks küll lennul Marsile kaotsi Mars Observer, 1997. aastal õnnestus neil üheksaks aastaks orbiidile asetada Mars Global Surveyor, samal aastal edukalt maandada ka Mars Pathfinder, koos pisikese kulguriga Sojouner, kuid 1999. aastal purunes sealsele orbiidile saadetud Mars Climate Orbiter. Katastroofi süvendas veel samal aastal aparaatide purunemisega lõppenud Mars Polar Lander - Deep Space 2 projekt.

Vahele mahtus ka Vene satelliit Mars 96, mille start 1996. aastal nurjus, ja jaapanlaste satelliit Nozomi, mis lendas kogemata Marsist mööda ja kaotati 2003. aastal.

Jaapanlaste aparaat Nozomi tegelikult Marsini ei jõudnudki. Wikimedia commons

2001-: NASA ja ESA

Niisiis tänasesse päeva. 2001. aastal õnnestus USA-l panna Marsi orbiidile satelliit 2001 Mars Odyssey, 2003. aastal aga Euroopa Kosmoseagentuuril omakorda Mars Expressi sealsele orbiidile asetamine. Mõlemad töötavad seal tänase päevani. Mars Expressilt Marsile saadetud Briti maandur Beagle 2 küll purunes. 2003. aastal õnnestus USA-l Marsil maha panna kaksikutest marsikulgurid Spirit ja Opportunity, millest esimene lakkas töötamast 2011, teine on siiani töövõimeline.

Loe veel

2007. aastal võttis Marsi orbiidilt lisahoogu ka eurooplaste komeedijahtija Rosetta nagu ka 2009. aastal USA asteroidipüüdja Dawn. 2006. aastal asetus edukalt sealsele orbiidile NASA Mars Reconnaissance Orbiter, 2008. aastal õnnestus maanduri Phoenix ja mullu marsikulguri MSL Curiosity Marsile toimetamine.

NASA missioonide õnnestumisprotsent on eelmiste aastakümnetega võrreldes muutunud juba imetlusväärselt suureks.

Aasia võiduajamine: India võit?

Aga NASA ja ESA selja taga on läinud lahti tõeline võidujooks. Jaapanlaste ja venelaste katsed sinna jõuda on järjest nurjunud, viimati kaks aastat tagasi läks nurja ka koos venelaste Fobos-Grunt-maanduriga teele saadetud Hiina satelliidi Yinghuo-1 teelesaatmine, mõlemad hävinesid Maa atmosfääris.

Aasia riikide võiduajamises oli kauge edumaa sees jaapanlastel, kuni 1998. aastal teele saadetud Nozomi Marsini jõudmine nurjus, ja jaapanlased panid oma Marsi-programmi sisuliselt seisma. Hiinlaste kosmosevallutuse jaoks oli oma satelliidi tunamullune kaotsiminek sama ränk hoop.

India Marsi-satelliit Mangalyaan asus nüüd kümnekuulisele teekonnale Marsi juurde. Kui see õnnestub, on India lausa kolmas riik, kelle satelliit sealseid olusid uurima hakkab. NSV Liidu 42-aasta taguseid tegusid ei mäleta varsti enam keegi.

Ameeriklastel on kava järgmine orbiter Maven teele saata kahe nädala pärast, maandur InSight aga märtsis 2016, samasse aastasse jääb ka ESA järgmine Marsi-satelliidi ExoMars teele saatmine. Hollandlaste firma Mars One koloniseerimiskavade algus on samuti paigutatud 2016. aastasse.

Jaapanlaste ja venelaste järgmised Marsi-projektid vaatavad alles 2020. aastatesse, hiinlaste omadest ei tea me aga midagi täpsemat.

On isegi võimalik, et soomlaste MetNet-maandurgi on enne Marsi-lennuks valmis.