VIDEOSELGITUS | Eestlased hakkavad uurima tuhande planeedi teket

 (10)

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) kinnitas eile ambitsioonika 17 riigi ühismissiooni Ariel, mille teadusrühmas osalevad ka Tartu observatooriumi tähefüüsikud. Missiooni käigus uuritakse esimestena ajaloos tuhandet eksoplaneeti, üritades mõista nende teket ja eeldusi eluks.

Mis üldse on eksoplaneedid? Kui Maa tiirleb oma tähe Päikese ümber, siis eksoplaneetideks nimetatakse planeete, mis tiirlevad teiste tähtede ümber, selgitab observatooriumi tähefüüsika vanemteadur Mihkel Kama.

Viimase 25 aasta jooksul on avastatud tuhandeid väga erinevate suuruste ja orbiitidega eksoplaneete. Siiani ei ole aga eriti hästi teada, milline on nende planeetide geoloogia või atmosfääri koostis, mis seob neid oma ematähega või kas mõnel neist võiksid olla eluks sobilikud tingimused.

Ariel on esimene missioon ajaloos, mis nendele küsimusele vastust hakkab otsima. "Arieliga tehakse seni kaugelt kõige ambitsioonikam planeetide atmosfääride uuring," selgitas Tartu observatooriumi tähefüüsika teadur Heleri Ramler. Missiooniga uuritakse ligi tuhande eksoplaneedi keemilist koostist.

Arieliga saab hinnata elu võimalikkust eksoplaneetidel

Arieli missiooni põhiinstrument on samanimeline kosmoseteleskoop, mis stardib 2029. aastal. Teleskoop kasutab atmosfäärivaatlusteks niinimetatud varjutuse meetodit. Kui planeet Päikesesüsteemist vaadatuna ematähe eest läbi läheb, saab teleskoobi spektromeetriga uurida tähevalgust, mis planeedi atmosfäärist läbi paistab.

Sel moel saab tuvastada, millised aatomid ja molekulid eksoplaneedi atmosfääris on – näiteks veeaur, süsihappegaas ja metaan, mis võivad muu hulgas olla seotud eluga. Varjutuse meetod paljastab ka pilvede või sudu olemasolu atmosfääris, samuti annab infot atmosfääri temperatuurijaotuse kohta.

Planeetide koostise põhjal loodetakse leida mustreid selle kohta, kuidas kindlat tüüpi ematäht oma planeedist kaaslase koostist mõjutab. "Seeläbi saame aimu selle kohta, kuidas planeedid ja tähesüsteemid – sealhulgas ka Maa ja Päikesesüsteem – tekivad ning arenevad," selgit

Eesti aitab tagada missiooni edu

Eesti osalus üle-euroopalises missioonis annab suure panuse uuringutesse, mis selgitavad Päikesesüsteemi, Maa ja meie biosfääri kohta universumis. Tartu observatooriumi teadlased teevad vajalikke eeluuringuid, et missioon mööduks edukalt. Nad vaatlevad eksoplaneetide ematähti, mida peab hästi tundma, et Arieli mõõtmised õnnestuksid.

Ematähtede koostise uuringud on hädavajalikud, et Arieli tulemusi teaduslikult tõlgendada. „Ühtlasi aitavad meie vaatlused Tõraveres valida Arieli mõõtmisteks parimad ajahetked, et kalli aparaadi aeg raisku ei läheks,“ ütles tähefüüsika teadur Tõnis Eenmäe.

Esimene põlvkond, kes saab eksoplaneete uurida

Viimase viie aasta jooksul on Arieli missiooni teaduseesmärkide ja instrumentide arendamisel osalenud üle 50 asutuse 17 riigist. Missioon on läbinud ranged ülevaatused, mille tulemusena kinnitas ESA nüüd, et meeskond saab kindlalt 2029. aasta väljumise nimel edasi töötada. See tähendab, et on aeg hakata missiooni instrumentide prototüüpe planeerima.

„Me oleme esimene põlvkond, kes saab uurida teiste tähtede ümber tiirlevaid planeete. Ariel kasutab selle ainulaadse võimaluse ära ja paljastab, millised sajad teised maailmad meie galaktikas paiknevad ja milline on nende ajalugu,“ ütles professor Giovanna Tinetti, missiooni juhtivteadur Londoni Ülikooli kolledžist. „Nüüd saame asuda oma töö järgmise etapi juurde, et missioon teoks teha.“

Arieli teleskoop suundub kosmosesse samal ajal kui teinegi eestlaste osalusel valminud kosmoseaparaat Komeedipüüdur. Viimase eesmärk on uurida komeeti, mis on väljunud Öpik-Oorti pilvest ja läheneb Päikesele.