VIDEO | NASA planeediotsija leidis esmakordselt Maa suuruse planeedi, mis on asustatavas tsoonis

 (100)

2018. aastast tiirleb Maa ümber aparaat nimega Transiting Exoplanet Survey Satellite ehk lühidalt TESS. See otsib universumist Maa sarnaseid planeete ning on nüüd leidnud ühe, mis sarnaneb Maale vägagi.

TOI 700 d nime kandvast taevakehast (lühend tuleb sõnadest TESS Object of Interest ehk TESS-i huviobjekt) andsid teadlased teada eile. Planeet asub Maast 101,5 valgusaasta kaugusel ning on astronoomide sõnul väga suurt huvi pakkuv objekt, mida tasub kindlasti ka tulevikus täpsemalt uurida.

Kõige tähelepanuväärsem on planeedi puhul see, et see on Maa suurune ja asub asustavas tsoonis. Viimane tähendab seda, et keha ei ole oma süsteemi tähest (nagu meie Päikesest) liialt kaugel, kus on liiga külm, kuid ka mitte sellele liiga lähedal, kus on liialt kuum. Asustatavas tsoonis asuvaid planeete peetakse kõige tõenäolisemateks, kust maavälist elu võiks leida.

"TESS ehitatigi lähedal asuvatest tähesüsteemidest Maa-sarnaste planeetide leidmiseks," kommenteeris leidu NASA astrofüüsika osakonna juht Paul Hertz. "Meie lähedal asuvates süsteemides olevate planeetide jälgimine on maapinnal ja kosmoses olevate teleskoopidega kõige lihtsam. TOI 700 d avastamine on TESS-i puhul tõeline teadussaavutus," sõnas Hertz.

Kuidas TESS töötab?

Seotud lood:

TESS otsib planeete transiitmeetodiga, ehk sisuliselt jälgib tähesüsteemides olevaid tähti ning üritab märgata, millal midagi nende eest läbi vilksatab. Sarnast tehnoloogiat kasutas ka näiteks Kepleri teleskoop, mis on avastanud 70 protsenti hetkel teada olevatest eksoplaneetidest. TESS-i missioon katab aga 400 korda suuremat ala.

TOI 700 tähe ümbert leiti kokku kolm planeeti - TOI 700 b, mis on umbes Maa suurune, kuid süsteemi tähele väga lähedal ja teeb ühe tiiru umbes 10 päeva Maa päevaga. Sama tähenime ja tähte c kandev planeet on meie omast 2,5 korda suurem ning tõenäoliselt gaasiline "mini-Neptuun".

Enim kõneainet pakkuv TOI 700 d on Maast vaid viiendiku võrra suurem ja selle aasta pikkus on 37 päeva. Teadlaste sõnul saab planeet 86 protsenti sellest energiast, mis Maa Päikeselt saab ning seetõttu võib taevakeha olla vähemalt teoreetiliselt täiesti asustatav.

Täht mängib kaasa

Oluline on ka see, et kuigi TOI 700 süsteemi täht on punane kääbus, ehk Päikesest oluliselt aktiivsem täht, ei ole teadlased 11 kuu pikkuse jälgimisperioodi jooksul täheldanud, et tähe aktiivsus kordagi hüppeliselt tõusnud oleks. "See suurendab tõenäosust, et TOI 700 d on asustatav ja lihtsustab ka selle atmosfääri mudeldamist," ütles planeedi vaatlemisega tegelev Emily Gilbert Chicago ülikoolist.

Lisaks TESS-ile vaadeldi planeeti ka teise teleskoobi - NASA Spitzeri kosmoseteleskoobiga, mis peaks "pensionile" minema juba sel kuul. Ka selle kosmoseteleskoobiga töötanud teadlased nägid planeedi transiiti täpselt sel hetkel, mil TESS-ilt lähtuvad andmed viitasid, et see peaks toimuma. See näitab, et keha on tõesti olemas.

Spitzeri kosmoseteleskoop mängis olulist rolli ka TRAPPIST-1 süsteemi planeetide leidmisel. Tegemist on tõeliselt huvi pakkuva süsteemiga - astronoomide hinnangul on meist vaid 40 valgusaasta kaugusel olevas süsteemis kokku seitse planeeti, millest lausa kolm asuvad asustatavas tsoonis.

Nii TOI 700 kui ka TRAPPIST-1 planeete tahetakse uurima hakata James Webbi kosmoseteleskoobiga. Viimane on kauaoodatud projekt, mis peaks orbiidile jõudma 2021. aastal ning mis võimaldaks nii TRAPPIST-1 kui ka TOI 700 süsteemi planeetide puhul vaadelda nende atmosfääregi, näiteks otsida sealt elu olemasoluga seotud gaase - metaani ja hapnikku.