Space.com vahendab, et veejoad kerkivad maksimaalselt kuni 30-meetri kõrgusele, et sealt seejärel taas alla sadada. NASA esindajate sõnul vallandab süsteem hetkel plaanis olevate SLS-i abil õhku toimetatavate missioonide vältel 1,7 miljonit liitrit vett.

Esimene SLS-i abi kasutav missioon peaks toimuma 2020. aastal, kui õhku lennutatakse Orioni kosmosekapsel, mis teeb plaani kohaselt kolme nädala jooksul tiiru ümber Kuu. Missiooni tuntakse ka Exploration Mission-1 nime all.

SLS-i ja Orioni kosmosekapslite eesmärk pikemas perspektiivis ongi inimeste Kuule, Marsile ja teistele kaugematele taevakehadele toimetamine. NASA sõnul aitaks uued süsteemid kaasa ka robotite abil planeetide avastamisele, kuna tehnika jõuaks oma sihtkohta kiiremini.

Orioni kapsel on oma esmalennu ka juba teinud. 2014. aastal saadeti kapsel Maa orbiidile. Toona kasutati selleks ULA Delta IV Heavy raketti. Kapsel tegi meie planeedi ümber kaks tiiru ning sulpsatas seejärel Vaiksesse ookeanisse.

Vesijahutussüsteeme testiti aga sellel aastal juba teist korda. Viimati näitas kosmoseagentuur oma jahutussüsteemi avalikkusele selle aasta mais. Ameeriklaste sõnul on sellest ajast lahenduses tehtud palju parandusi.