Venus Express valmistub sukelduma planeedi tulisele pinnale

 (8)

Euroopa kosmoseagentuuri ESA kaheksa aastat meie naaberplaneedi orbiidil veetnud sond Venus Express on teadusvaatlused lõpetanud ja valmistub pööraseks sööstuks Veenuse vaenulikku atmosfääri.

2005. aasta 9. novembril Kasahstanis tegutsevalt, Venemaa hallatavalt Baikonuri kosmodroomilt kanderaketil Sojuz-Fregat startinud Venus Express jõudis Veenuseni 2006. aasta 11. aprillil, meenutab Astronomy.com. Kaheksa aastat Maa naaberplaneedi ümber tiirelnud sondi kütusevarud hakkavad ammenduma ja pole elliptilise orbiidi säilitamiseks peagi enam piisavad.

Seetõttu lõpetati sel nädalal reeglipärane teadustegevus ning praegu toimub kosmoseaparaadi ettevalmistamine selle viimaseks missiooniks — eeldatavasti seni pikimaks, planeedi pinnale kõige lähemale viivaks juhitud sööstuks läbi Veenuse raevuka atmosfääri. Esmalt katsetatakse juunis-juulis kontrollitud sukeldumist atmosfääri ülemistesse kihtidesse, 130 kilomeetri kõrguseni (nn Aerobraking Experiment ehk siis õhupidurduse eksperiment), et siis aasta lõpuks ette võtta juba viimne sukeldumine planeedi pinnale.

Seotud lood:

Venus Express on tiirelnud ümber Veenuse 24 tunni pikkusel elliptilisel orbiidil, mille käigus sondi lennukõrgus ulatub 66 000 kilomeetrist lõunapooluse kohal — mis võimaldab teha uskumatuid, kogu planeeti hõlmavaid ülesvõtteid — umbes 250 kilomeetrini planeedi atmosfääri ülapiirist veidi kõrgemal põhjapooluse kohal.

Maa ja Veenus — eos lahutatud kaksikud?

Veenuse pinnatemperatuur ületab 450 °C, mis tähendab, et see on oluliselt tulisem tavalisest köögiahjust. Planeedi atmosfäär kujutab endast lämmatavat segu mitmest mürgisest gaasist. Infrapuna-vaatluste käigus kogutud andmetest Veenuse kivise pinna koosseisu kohta nähtub aga, et kunagi võis seal olla samasugune plaattektoonika nagu Maal ning esineda isegi veega täidetud ookeane.

Sarnaselt Maale „lekib“ osa Veenuse atmosfääri ülakihtidest kosmilisse ruumi. Venus Express registreeris atmosfäärist irdunud aatomite hulgas vesinikuaatomeid kaks korda rohkem kui hapnikuosakesi. Kuna vesi koosneb kahest vesiniku- ja ühest hapnikuaatomist, annab kosmosesse hajuvate aatomite vahekord mõista, et planeedi atmosfääris toimub vee lammutamine koostiselementideks.

Kosmosesondi kaamerad on samal ajal seiranud umbes 70 km kõrgusel planeedi pinna kohal hõljuvate pilvede tuhandeid vorme, nende hulgas kujuteldamatult suurt pöörlevat keerist Veenuse lõunapooluse kohal, mis paljuski meenutab orkaane Maal. Pealeselle tuvastasid sondi pardal asuvad aparaadid elektromagnetiliste signatuuride alusel välgusähvatusi — väävelhappepilvedes toimunud elektrilisi lahendusi.

Veenuse enda telje ümber pöörlemisele kuluva vaevalise 243 päevaga võrreldes kibekärme nelja päevaga planeedile ringi peale tegeva ülipöörleva atmosfääri uurimine tõi lagedale veel nii mõnegi üllatuse. Ühe uuringuga näidati, et Veenuse pinnal valitsevate tuulte kiirus oli vaid kuue Maa-aasta vältel kasvanud keskeltläbi 300 kilomeetrilt tunnis umbes 400 kilomeetrini tunnis.

Samal ajal näitas teine uuring, et planeedi pöörlemine on pidurdunud 6,5 minuti võrra pärast seda, kui 20 aastat tagasi oma viie aasta pikkuse missiooni lõpule viinud NASA Magalhãesi-nimeline sond Magellan seda mõõtis.