„Juba 21. sajandi esimeses pooles algab taas kosmoseriikide võidujooks kõige perspektiivikamate platsdarmide oma valdusse saamiseks Kuul tulevaste uurimisjaamade loomiseks. Kuu-platsdarmid valitakse välja maksimaalselt pideva valgustatuse ning jääladestute olemasolu järgi selle vahetus läheduses,“ öeldakse dokumendis, vahendab Lenta.ru Izvestijat.

Kuu kavatsetakse hõlvata infrastruktuuri järkjärgulise laiendamise arvel varem läbi uuritud soodsaid valgusolusid ja ühendust Maaga omaval ning Kuul leiduvaid loodusvarasid sisaldaval platsdarmil. Kogu protsess tuleb spetsialistide arvates jagada kolmeks etapiks: luure ja maandumine, polügooni loomine ning baasi ehitamine. Kuu-polügoonile plaanitakse paigutada Maa jälgimise jaamad, uute kosmose- ning meditsiinilis-bioloogiliste vahendite väljatöötamise ning Marsi-ekspeditsiooni ettevalmistamise stendid.

Kuu-programmi autorid märgivad, et vastavalt 1967. aasta kosmosekokkuleppele ei kuulu maailmaruum, sealhulgas Kuu ja teised taevakehad riiklikule omandamisele, kuid kokkulepe sisaldab mõningaid sätteid, mille järgi peavad kosmoseprogrammidest osavõtjad säilitama suveräänsuse kosmosesse viidud objektide üle. „USA näeb põhimõtteliselt ette Kuu piirkonna nationaliseerimise Apollo-11 esimese maandumiskoha ümber,“ märgitakse programmis.

Roskosmose allika teatel arutatakse ettepanekuid Kuu hõlvamise etappide kohta valitsuses paralleelselt föderaalse kosmoseprogrammi projektiga aastateks 2016-2025. Selles on kavandatud katsetused ja konstrueerimistööd, mis on suunatud tehnoloogia loomiseks Kuu hõlvamise alustamiseks aastatel 2026-2030.