Veidi üllatav: kõike neelavast mustast august paistab siiski valgust

 (14)
M101 ULX-1 koos oma kaaslasega kunstniku nägemuses. Jingchuan Yu
M101 ULX-1 koos oma kaaslasega kunstniku nägemuses. Jingchuan Yu

Galaktikas M101 asuv üliere röntgenkiirte allikas on aastaid hellitanud astronoomide lootusi, et tegu on esimese teadaoleva keskmise suurusega musta auguga. Uued vaatlusandmed viitavad aga, et see on märgatavalt sagedamini kohatav, Päikesest kuni 30 korda massiivsem must auk.

Vahendavad ERR teadusuudised

Musta auku langeva gaasi temperatuur tõuseb hõõrdejõu tõttu piisavalt kõrgele, et panna see valgust kiirgama. Valguse hulk on omakorda tihedalt seotud musta augu massiga. Gaasi saab kiirguse rõhu mõjul põgenemast hoida ainult musta augu gravitatsiooniväli. Seega peavad rohkem valgust kiirgavad allikad olema vastavalt ka suurema massiga.

Seose alusel oletasid astronoomid, et M101 ULX-1 on Päikesest paarsada korda massiivsem. Objekt kiirgas keskmiselt iga poole aasta tagant suurusjärgu võrra eredamaid röntgenkiiri, kui massiivse tähe elupäevade lõppedes tekkiva musta augu mass võimaldanud oleks.

Hiina astronoomi Ji-Feng Liu ja tema töörühma jaoks oli aga taoline tõlgendus ennatlik. Koos kolleegidega jälgis ta süsteemi rahulikematel vaheperioodidel ja leidis, et musta augu paariliseks on Wolf-Rayet täht.

Loe edasi ERR teadusuudistest