Veider meteoriit - kas tõesti elu rändab kosmoses ringi?
Umbes 800 000 aastat tagasi kukkus praeguse Tasmaania saare lääneranniku niiskesse sohu meteoriit. Plahvatuses sulas osa pinnases olevatest kivimitest klaasitükikesteks, mida on Darwini mäe järgi nimetatud kraatrist ja selle lähiümbrusest üles korjatud kilode kaupa. Osa klaasist sisaldab üllatavalt hästi säilinud taimeosi, näitas ajakirjas Nature Geosciences ilmunud uurimus.
See on esimeseks tõendiks teooriale, mille kohaselt võib elu levida ühel taevakehalt teisele. Astrobioloogid on pikka aega oletanud, et elu ehituskivid või koguni lihtsa ehitusega pisikesed elusolendid võisid Maale jõuda asteroiditükkidega.
Nii on meie planeedilt leitud Marsilt pärinevaid meteoriite. Arvutuste kohaselt tekitab kokkupõrge suure asteroidiga lööklaine, mis paiskab osa planeedi pinnaga saastunud asteroiditükke kosmosesse tagasi. Kivitükkide küljes olevad mikroobid või orgaanilise aine molekulid võivad nii jõuda teistele planeetidele. Ometi pole keegi siiani suutnud tõestada, et eluks vajalikud orgaanilised ained elavad üle plahvatusel tekkiva kõrge rõhu ja äärmusliku kuumuse.
