Veenus võis kunagi olla praeguse põrgu asemel märksa mõnusam planeet

 (33)

Ehkki praegu on Veenus elu eksisteerimise seisukohast üks ebasobivamaid paiku Päikesesüsteemis, koguneb aina uusi andmeid, mille kohaselt ei ole see võib-olla alati nii olnud.

Tänapäeval on temperatuur meie sõsarplaneedi pinnal nii kõrge, et sulatab tina; Veenuse atmosfäär on aga segu mürgisest väävelhappest ja süsihappegaasist. Vett pole. Isegi sinna saadetud kosmoseaparaadid ei pea kuigi kaua vastu. Veenuse pinnale on laskunud mõned nõukogude sondid 1970.-80. aastatel Venera programmi raames, kuid ükski neist ei töötanud kuumade temperatuuride ja ülikõrge atmosfäärirõhu tingimustes kauem kui paar tundi - hea, et niigi läks.

Päikesesüsteemis on seni keskendutud olemasoleva või mineviku elu otsinguil eeskätt Marsile, mis on ka põhjendatud: teadlased on praguseks üsna kindlad, et kunagi katsid Marsi pinda arvestatava suurusega mered, milles loksus sama vesi, mis täna Maal.

Iflscience.com vahendab, et hiljuti lõid USA teadlased neli mudelit Veenuse mineviku kohta ning üritasid oletada, milline võis planeet varem välja näha. Ja leidsid vihjeid elu võimalikkusele.

Veenus on omapärane planeet, kuna selle päev on pikem kui aasta. Kui meil on ööpäeva pikkuseks 24 tundi, siis Veenus teeb ühe tiiru ümber enda telje 243 meie päevaga. Tiiru ümber päikese teeb Veenus 224 Maa päevaga, mis tähendab, et Veenuse päev on pikem kui sealne aasta.

Seotud lood:

Teadlased lähtusid minevikumudeleis sellest, et Veenus võis varem pöörelda oluliselt kiiremini ja saada tänu sellele ka teistsugustes kogustes päikesevalgust. Päev ja öö vaheldunuks kiiremini, seetõttu ei kütnuks Päike mitusada päeva järjest üht planeedi poolt ja kasvuhoonegaasid ei kogunenuks sellistes kogustes nagu nad planeedil seda praegu teevad. Leiti, et mõne kiiremini pöörleva Veenuse stsenaariumi puhul võis 2,9 miljardit - 715 miljonit aastat tagasi olla seal olud märksa Maale sarnasemad - planeedil võisid olla ookeanid ja võib-olla isegi sedasama lund, mida me siin Maal talvel kohtame.

Otsest tõendit selle kohta, et Veenusel võis kunagi vett olla, pole leitud. Veenuse pind on miljonite aastate taguse vulkaanilise tegevuse poolt armistatud ja juhul, kui kusagil on ka jäljed muistsetest ookeanidest, on need sügavale laavakihtide alla mattund. Ent kui vesi eksisteeris, võis seal olla ka elu. Uuringu kaasautor David Grinspoon Arizona planetaaruuringute instituudist näiteks arvab, et tol ajal võisid nii Maal kui Veenusel olla sarnased soojad ookeanid, milles vesi puutus kokku kivimite ja orgaaniliste molekulidega.

Et Veenus võis olla eluks sobiv paik maksimaalselt 2 miljardi aasta vältel, on raske öelda, kas selle aja jooksul jõudis seal elu tekkida või ei. Maal võttis keeruka elu tekkimine näiteks peaaegu kolm miljardit aastat aega. Ent idee on kahtlemata põnev ja mine tea, ehk võis Maa põrgulik õde kunagi tõesti märksa leebem olla.