Veebruaritaevas 2015: Kõige paremini paistab planeetidest Jupiter

 (2)

Kätte on jõudnud veebruar, eesti rahvakalendri järgi küünlakuu. Küünlapäev, 2. veebruar, on tuntud ka kui talvepoolitaja: sealt edasi nimetataks talve kevadtalveks.

Kirjutab astronoomia.ee

Veebruaris on päev detsembri-jaanuariga võrreldes pikem, Päike käib juba kõrgemalt ning muudab pakaseööde järel päevakülma jaanuariga võrreldes kergemini talutavaks. Ilusa ilma korral on tihti nii, et päeval sulatab, öösel külmetab. Kõigest eelnevast hoolimata on veebruar ometigi Eestis statistiliselt kõige külmem kuu, st keskmiselt kõige sagedamini talve jooksul jõuavad veebruaris meieni külmad arktilised või mandrilised õhumassid. Sellest tulenevalt on lootust, et veebruar pakub jaanuarist rohkem selgeid ilmu, mida saab kasutada astronoomilisteks vaatlusteks.

Tõsi küll, reeglina tuleb sealjuures võidelda madalate temperatuuridega. Igaks juhuks olgu mainitud, et eelnevas ei olnud juttu käesoleva veebruari ilmaennustusest, konkreetne ilm võib keskmisest oluliselt erineda.

Püüame siis vaadata veebruari õhtutaevasse kuu keskel. Päike loojub varsti peale kella 17 ja hakkab hämarduma. Üpris ruttu peale päikeseloojangut “süttib” läänekaares, ehavöötme kohal juba esimene täheke. Ei möödu palju aega, veel on päris valge, kui madalas ida-kirdetaevas “süttib” järgmine täheke. Hämardumine jätkub. Varsti, ikka veel kaunikesti valgetes tingimustes, tuleb madalas kagutaevas nähtavale kolmas täht. Viimati nimetatu on Siirius, tähistaeva heledaim täht. See täht, mis idas varem nähtavale ilmus, on tegelikult planeet Jupiter ja läänes esimesena “süttinud” täht on planeet Veenus.

Seotud lood:

Laseme hämarusel mõnevõrra süveneda. Nähtavale hakkab tulema juba rohkem tähti: lõunataevasse lisandub 6-7 tähte, läänetaevasse Veenuse lähedale üks (see on tegelikult planeet Marss) ja loode-põhjakaarde kaks. Tegemist on nn esimese suurusjärgu tähtedega, neid on talveõhtute taevas päris mitu. Pimeduse edenedes tuleb nähtavale üha rohkem ja üha tuhmimaid tähti. Umbes kella 19-ks võime tõdeda, et pimedus on saabunud ja taevas on tähtedega “üle külvatud”. Esimesena “süttinud” tähed ja planeedid paistavad loomulikult kõige heledamatena. Aga Veenus ja Marss on peale ööpimeduse saabumist loojumas.

Vaatame siis selgesse ja pimedasse öötaevasse. Lõunakaares saab heledatest tähtedest moodustada nn Talvekuusnurga, vastu kellaosuti liikumise suunda lugedes on see loetelu selline: kõrgel lõunakaares särab Kapella Veomehe tähtkujust, veidi madalamal ida pool (vasakul) asub Polluks Kaksikute tähtkujust, veel allpool särab Prooküon Väikese Peni tähtkujust. Nüüd liigume edasi allapoole, aga ka veidi paremale: vastu tuleb juba mainitud Siirius Suure Peni tähtkujust. Nüüd siirdume lääne poole (paremale) ja pisut kõrgemale: seal on Riigel, Orioni tähtkuju heledaim täht. Veel kõrgemal ja paremal on oranžika varjundiga Alderbaran Sõnni tähtkujust. Veel kõrgemale ja vasakule (ida poole) liikudes jõuame uuesti Kapellani. Peaaegu Talvekuusnurga keskel paikneb veel üks hele esimese suurusjärgu täht, tegu on Orioni tähtkujusse kuuluva Betelgeusega, ka see täht on punakasoranži värvi.

Täiendava märkusena tuleks lisada, et Kaksikute tähtkujus paistab ühe tähe asemel kaks näivalt peaaegu sama heledat, kusjuures mitte just väga heledat tähte. Teine Kaksikute hele täht on Kastor. Kastor (ülemine) ja Polluks on heleduselt lähedasemad kui mõned esimese suurusjärgu tähed, kuid kokkuleppeliselt on esimese suurusjärgu tähed kõik need, mis on heledamad (algebraliselt madalama arvväärtusega) kui 1.5 tähesuurust – seesama Polluks on 1. tähesuuruse tähede hulgas üks tuhmimaid (1.14 tähesuurust). Samas Kastor on parajasti üks heledamaid teise suurusjärgu tähti heledusega 1.58 tähesuurust.

Õigluse huvides märgime ära ka Taevakuusnurga ülejäänud liikmete näivad heledused: Siirius (-1.46 tähesuurust), Prooküon (0.38 tähesuurust), Riigel (0.12 tähesuurust), Betelgeuse (0.50 tähesuurust) ja Aldebaran (0.85 tähesuurust).

Teine märkus: kõige nõrgem 1. suurusjärgu täht on Reegulus (1.35 tähesuurust), mis koos Lõvi tähtkujuga on õhtutaevas idast tõusmas. Reegulust esimese hooga eriti tähele ei panegi, sest ka teised Lõvi tähtkuju tähed on suhteliselt heledad.

Madalas põhjakaares paistvad heledamad tähed on Suvekolmnurga loojumatud liikmed: heledam Veega (0.03 tähesuurust) ja tuhmim Deeneb (vasakul pool). Ka Deeneb on tuhmipoolne esimese suurusjärgu täht: näiv heledus 1.25 tähesuurust.

Heledaim teise suurusjärgu täht on ka veebruariõhtuti lõunakaares vaadeldav: see on Adhara Suure Peni tähtkujust (näiv heledus 1.50 tähesuurust). Kuid meie laiusel tõuseb ta vaid veidi enam kui täiskuu läbimõõdu võrra üle horisondi, nii et praktiliselt selle tähe vaatlustingimused Eestis on päris halvad.

Suur Vanker on tõusmas idataevas, rattad eespool, aisatähed järel. Mäletatavasti näitavad Suure Vankri tagarattad igas asendis suunda Põhjanaelale (2. tähesuuruse täht, konkreetsemalt 2.02 tähesuurust), mis on Väikese Vankri otsmiseks aisatäheks.

Hommikuks on Suur Vanker jõudnud pea kohale ja sealt veidi ülegi, hakates loode poole vajuma. Taevapilt on muutunud. Talvekuusnurgast on järel vaid madalasse põhjakaarde purjetanud Kapella (0.08 tähesuurust, Eestis loojumatu) ning Polluks koos naabri Kastoriga; öösel on idast tõusnud oranžikas Arktuurus (-0.04 tähesuurust) Karjase tähtkujust, samuti Spiika (0.98 tähesuurust) koos Neitsi tähtkujuga. Mõlemad jõuavad valgeks mineku ajaks juba üle meridiaani liikuda. Suvekolmnurk on vaadeldav hommikul idakaares: tõusnud on ka kolmiku kolmas liige Altair (0.77 tähesuurust).

Madalasse kagu-lõunataevasse on kerkinud veel kaks heledat tähte: madalam ja taas kord punaka tooniga paistev täht on Antaares (0.96 tähesuurust) Skorpioni tähtkujust ning mõnevõrra kõrgemale ja paremale jääb planeet Saturn, paistes hariliku, kollakasvalge tähena. Neid kahte võrreldes on Saturn pisut heledam (0.5 tähesuurust).

Kella 6 ümbruses (kuu lõpus juba varem) hakkab koitma. Kuu keskpaiku tõuseb Päike kolmveerand kaheksa paiku.

Põhimõtteliselt oleme ka planeedid juba ära kirjeldanud. Teeme siiski teatud kokkuvõtte. Kõige paremini paistab planeetidest Jupiter, mis särab heleda tähena kogu öö Vähi tähtkujus, näiv heledus -2.4 tähesuurust. (Võrdluseks vt. nt Siiriuse heledust). 6-ndal on Jupiter vastasseisus Päikesega, 4-ndal on Jupiteri juures täisfaasis Kuu.

Õhtuses läänetaevas näeme lähestikku paiknevaid Veenust (-3.8 tähesuurust) ja temast tükk maad tuhmimat punakat Marssi, ometigi mahub ka Marsi heledus 1. tähesuuruse sisse: 1.25 tähesuurust. Planeedid liiguvad aegapidi tähistaeva taustal: 21-sel veebruaril möödub Veenus Marsist umbes täiskuu läbimõõdu võrra lõuna poolt; 20-nda ja 21-se õhtul on planeetide lähedal ka vastloodud noorkuu sirp. Veenus ja Marss loojuvad veebruaris 2.5 kuni 3 tundi pärast Päikest.

Merkuuri veebruaris ei näe, kuid nagu juba juttu oli, on Saturn leitav hommikul madalas kagutaevas Skorpioni tähtkujus, madala asendi tõttu pole vaatlustingimused just kõige paremad. 13-ndal on Saturni juures Kuu.

Kui 26-nda õhtul on läänetaevas väga selge, siis võime mõni minut enne kella 2 öösel (Tartu kandis kell 1.56) näha, kuidas madalal läänekaares katab Kuu Aldebarani. Kuu on 1. veerandis, seega kaob Aldebaran Kuu valgustamata osa taha. Kahjuks vähendab muidu efektset vaatepilti sedapuhku taevakehade väga madal asend. Kattumise lõpp jääb enamuses Eestis (v.a Saaremaa ja Hiiumaa lääneosad) nägemata, sest Kuu jõuab enne loojuda.

Kuu faasid.

  • Täiskuu 4-ndal,
  • viimane veerand 12-ndal,
  • noorkuu 19-ndal,
  • esimene veerand 25-ndal.