Marsilt pärit meteoriitide ja Mojave kraatrit moodustava ainese analüüside võrdlemisel selgus, et enamik vulkaanilisi kivimeid, millest Marsi-meteoriidid koosnevad, pärinevad tollest konkreetsest piirkonnast punase planeedi pinnal.

„Püüdsime leida häid argumente, mis veenaksid meid, et Mojave kraater (mitte ajada segi samanimelise kõrbega USA-s) on viis miljonit aastat vana või veelgi noorem,“ kommenteeris uurimuse juhtiv autor, Oslo ülikooli planetoloog Stephanie Werner. „Nii suurte mõõtmetega kraatri moodustumine nii hiljuti on aga vähemalt statistiliselt ootuspäratu.“

Töörühmal õnnestus kraatri vanus välja selgitada tehnika abil, mida nimetatakse kraatriloenduseks (ingl crater counting). Ühes piirkonnas asuvate kraatrite kokkulugemine võimaldas teadlastel umbkaudselt hinnata, millal kivimid planeedi pinnast irrutati.

Rusikareegel on, et mida rohkem on suuri kraatreid mingis ühes piirkonnas, seda ürgsem on piirkond võrreldes aladega, kus kraatrite mõõtmed on väiksemad. Taolistel alustel hindas töörühm Mojave kraatri vanuseks kuni viis miljonit aastat.
Mojave kraater (keskel). NASA / JPL-Caltech / Arizona State University

(Must kriips fotol on küll nähtavasti Maal tõmmatud)

„Me demonstreerime, et vähem kui viie miljoni aasta vanune ja 55 kilomeetrise läbimõõduga Mojave kraater on koht, kust paiskusid kosmosesse šergotiitideks nimetatavad meteoriidid. Šergotiite ühendab tolle kraatriga meteoriitide ülespaiskumiste ajaline kattuvus ja kraatri tekkimise aeg koos kitsendustega, mille seab mineraloogia,“ teatasid Werner ja kolleegid.

Analüüsid näitasid, et šergotiitides on pürokseenmineraalide osakaal sama suur kui Mojave kraatris.

Šergotiitmeteoriitide vanust analüüsides avastasid teadlased siiski ühe olulise klappimatuse. Mojave kraatrit ümbritsev platoo peaks hinnanguliselt olema umbes 4,3 miljardit aastat vana. Meteoriitide kristallisatsiooni määra põhjal hinnates on šergotiitmeteoriitide vanuseks vaid 150 kuni 600 miljonit aastat. Werner usub, et taolise mastaapse lahknevuse põhjuseks on meteoriitide kristallisatsioonivältuse n-ö algseadistumine sulamise tõttu, mis ilmneb, kui meteoriit planeedi pinda tabab.