Vajame uut Maad – eksoplaneete on seni otsitud valel moel!

 (36)
Vajame uut Maad – eksoplaneete on seni otsitud valel moel!
Foto: NASA

Uus teaduslik mudel annab mõista, et elukõlbulikke eksoplaneete on seni otsitud valel moel.

Tuleb tunnistada, et inimestele eluks sobivate Päikesesüsteemi-väliste planeetide ehk eksoplaneetide otsinguid pole seni saatnud edu.

Ehkki leitud on mitu oma tähest sobival kaugusel tiirlevat Maa-sarnast kiviplaneeti, on need edasise uurimise käigus osutunud üldiselt viljatuteks ja mürgisteks tallermaadeks hukatuslikele täheloidetele.

Värske, eksoplaneetide ookeanide veeringlusele keskendunud uurimus annab aga mõista, et universumis võib leiduda paiku, kus tingimused elu eri vormide vohamiseks võivad olla isegi soodsamad kui Maal.

„Maa ookeanides aitavad eluks sobivaid tingimusi tagada süvaveekerked ehk uhkvoolud (s.t protsessid, mille käigus süvakihtidest pärinev vesi kerkib pinnakihtidesse), mis toimetavad toitaineid ookeanisügavikest pinnalähedastesse, päikesest valgustatud kihtidesse, kus elutsevad fotosünteesivõimelised eluvormid.

Mida rohkem on süvaveekerkeid, seda külluslikumad on toitainevarud, mis tähendab suuremat bioloogilist aktiivsust. Just selliseid tingimusi peaksime otsima eksoplaneetidelt,“ selgitas Chicago ülikooli geofüüsik Stephanie Olson.

Olson koos töörühmaga kasutas kiviste eksoplaneetide mudeldamiseks NASA Goddardi kosmoseuuringute instituudi arendatud tarkvara ROCKE-3D. Selleks, et analüüsida, millistel eksoplaneetidel võiks elu kõige tõenäolisemalt areneda ja kestma jääda, raalmudeldasid uurijad valiku erisuguseid eksoplaneete koos ookeanide veeringlusega.

Seotud lood:

Töörühm avastas, et tihedamad atmosfäärid kombinatsioonis aeglasema ringlustempo ja mandrite olemasoluga tekitasid mastaapsemaid süvaveekerkeid.

„See on üllatav järeldus,“ tunnistas Olson. „Tulemus näitab, et mõned soodsate ookeanivee-ringluse mustritega eksoplaneedid võivad sobida Maal leiduvatest liikidest isegi laiema levikuga ja aktiivsematele eluvormidele.“

Võime olla üsna kindlad, et kusagil väljaspool Päikesesüsteemi leidub soolase veega ookeane. Isegi meie naaberplaneet Marss oli kunagi üsna märg ning mitmel Päikesesüsteemis leiduval suuremal kuul nagu Europa, Enceladus, Callisto ja Ganymedes paistavad olevat vedelad ookeanid.

Need lähedalasuvad maailmad ei vasta siiski uurijate sätestatud kriteeriumidele. Marss on kuiv ja sellel peaaegu puudub atmosfäär ning mainitud kuudelgi pole märkimisväärset atmosfääri; samuti pole hetkel täpselt teada, kui palju ja kui suuri mandreid neil taevakehadel esineb.

Küll aga leidub meie galaktikas palju rohkem eksoplaneete kui Päikesesüsteemis kuid. Mullu üllitasid teadlased hinnangu, mille kohaselt võib kuni 35 protsendil kõigist teadaolevatest, Maast suurematest eksoplaneetidest leiduda ohtralt vett.

Siiamaani on elukõlbulike eksoplaneetide otsimisel esimene kriteerium olnud planeedi paiknemine nn elukõlbulikus vööndis, kus temperatuurid pole nii kõrged, et vedelad ookeanid ära auraksid, ega ka nii madalad, et need jäätuksid.

Edasised uuringud peaksid lisama parameetreid, mida tulevikus läbi viidavate elukõlbulike planeetide otsingute juures kasutada saaks ja millest võib olla abi isegi vastavate parameetrite tuvastamiseks kohandatud instrumentide arendamise juures.

„Me peaksime sihikule võtma elukõlbulike planeetide sellise allrühma, mille esindajad on suurte, globaalselt aktiivsete biosfääride jaoks kõige soodsamad,“ rõhutas Olson, „kuna just need on planeedid, millel elu on kõige kergem tuvastada — ja kus selle mittetuvastamine on kõige tähendusrikkam.“

Uurimuse tulemusi esitleti tänavu 18.–23. augustil Barcelonas toimunud Victor Goldschmidti nimelisel geokeemia-kongressil.