Vaja palju pappi ja ruttu: Šveitsi investorid ostsid tulevase marsikoloonia ära

 (15)
Vaja palju pappi ja ruttu: Šveitsi investorid ostsid tulevase marsikoloonia ära
Mars One kavandatud maandur.https://www.mars-one.com

Ettevõtmine Mars One, mille eestvedajaks olnud hollandlane Bas Lansdorf, kuskile ei kao, aga edaspidi kuulub sada protsenti marsikolooniat rajava ettevõtte aktsiatest Šveitsi investeerimisfirmale InFin Innovative Finance AG. Ja marsikolooniale raha hankimise võimalusi otsitakse börsil.

Ülimalt julge projekt, mis seadnud eesmärgiks ligemale kümne aasta pärast esimesed inimesed üheotsapiletiga Marsile elama saata, on jäänud venima, sest rahavood marsikoloonia rajamisele pole ilmselgelt olnud nii suured, kui suure meediakampaania abil sooviti saavutada.

Seni olid Mars One projektis osalisteks Hollandi ja Briti ettevõtjad, nüüd ootab aga kogu ettevõtte ülevõtmine šveitslaste poolt vaid Mars One nõukogu heakskiitu. Tehingu suuruseks on küll tagasihoidlik 87 miljonit eurot. Samas on tegemist siiski kahepoolse ülevõtmisega, pigem ühinemisega, kuna edaspidi kuulub Mars One aktsionäridele ka 97 protsenti InFinist.

InFini enda maine pole just kõige parem, nende mobiilimaksete keskkond e-wallet pole saavutanud sellist menu kui loodeti ja pole just kindel, kas neil ikka jagub rohkem raha Mars One projekti investeerimiseks. Kuid investeerimispankurid Šveitsist toovad selgelt juurde kogemust just edasise rahakogumise parandamiseks.

Vajalikust kuuest miljardist dollarist, mis koloonia rajamiseks Punasel planeedil vaja läheb, on seni suudetud rahakogumiskampaaniatega kokku ajada vaid miljard. Ja kuigi tegemist on ilmselgelt sellise lennuga Marsile, millelt naasmist ei ole, oli alguses valmis sinna lendama ligemale 200 000 inimest, kellest sada on ikka veel konkurentsis.

Seotud lood:

Bas Lansdorp (39) on hollandlasest masinaehituse magister Twente ülikoolist, kes 2011. aastal tuli lagedale idufirmaga Mars One, rahastades seda alguses täielikult omast taskust. Kuigi Marsil on on inimese eksistentsiks ülimalt vaenulikud tingimused, tegi ta eesmärgiks hakata toidu- ja muid varusid Marsile lennutama juba aastal 2016, elamismoodulid aastaks 2021, et siis 2022-2023 viia esimesed neli inimest Marsile alaliselt elama. 2033. aastaks kasvaks koloonia juba 20 inimeseni.

Paraku on hiljem tulnud tähtaegu edasi lükata, enne 2018. aastat ei saa Marsi suunas esimestki lendu alustada, praeguseks on lubatud kolooniat valmis saada aastaks 2025 ja esimesi inimesi sinna elama saata aastaks 2027.

Kuid inimeste Marsile lennutamisega pole ju mitte kellelgi kogemusi, ehk kõiki võimalikke probleeme ei osata isegi ette näha.