VAATA UUESTI | NASA astronaudid startisid SpaceX kosmoselaevaga ajaloolisele lennule

 (398)

USA kosmoseagentuur NASA ja tema koostööpartner SpaceX saatsid täna USA pinnalt pärast aastaid kestnud pausi kosmosesse astronaudid. Tegemist oli teise katsega sel nädalal, esimene tuli kolmapäeva õhtul halva ilma tõttu katkestada. Stardi otseülekannet on võimalik uuesti vaadata allolevas videoaknas.

Vaata uuesti NASA täispikka otseülekannet sündmusest:

Stardihetke 30 sekundiline klipp jäädvustatuna SpaceX-i kaameraga:

Ilmaolud olid täna õhtul Floridas head ning kella 21.50 paiku lülitati sisse ka päästesüsteem - Crew Dragon on nimelt varustatud spetsiaalsete hädaabimootoritega nimega Super Draco, mis on mõeldud meeskonnakapsli kiireks eemaldamiseks kanderaketist, kui sellega peaks midagi valesti olema. Seetõttu on kosmoselaev Crew Dragon palju turvalisem kui tema eelkäija Space Shuttle.

Seejärel algas SpaceXi raketi täitmine ligikaudu 455 000 kg kütusega. Rakett kasutab kahte tüüpi kütust: RP-1 (ehk raketikütus, rafineeritud petrooleumi) ja LOX (ehk külmutatud vedel hapnik). Ning siis: start!

Start toimus Eesti aja järgi kell 22:22 ning kõik selle etapid õnnestusid. Mõni minut hiljem oli kosmoselaev 200 kilomeetri kõrgusel maapinnast ning kihutas sealsel orbiidil kiirusega 27 000 km/h - ehk nii kiiresti, et see kukub justkui kogu aeg Maast mööda.

Seotud lood:

Esimene katsetus Eesti aja järgi kolmapäeva hilisõhtul ebaõnnestus halva ilma tõttu - taevas ei tahtnud stardi ajaks mitte kuidagi selgineda.

"Kahjuks me täna ei stardi," sõnas stardijuht Mike Taylor kolmapäeva õhtul 17 minutit enne plaanitud õhkutõusu. "Atmosfääris oli lihtsalt liiga palju elektrit," täpsustas veidi hiljem NASA juht Jim Bridenstine ja märkis, et kosmoserakett võib ka ise atmosfääris äikeselöögid esile kutsuda.

Lennu kulg näeb väga lühidalt kokku võetult välja selline:

Demo-2 missiooni, mida kutsutakse pidulikult ka Launch Americaks, eesmärgiks on lennutada Elon Muski ettevõttes SpaceX valminud kosmoselaeva Crew Dragon ja selle korduvkasutatava kanderaketi Falcon 9 abil rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) NASA astronaudid Bob Behnken ja Doug Hurley.

Missiooni eesmärgiks on testida meeskonna transpordisüsteemi - sealhulgas stardiplatvpormi, raketti, kosmoselaeva.

Kes on astronaudid

Missiooni operatsioonide juht on Behnken (49). Ta valiti NASA astronaudiks 2000. aastal ja ta on edukalt lõpetanud kaks kosmoselendu - STS-123-ga 2008. aasta märtsis ja STS-130-ga 2010. aasta veebruaris - ning kummagi missiooni ajal oli viibis ta kolmel korral avakosmoses. Ta on sündinud Missouri osariigis St. Annes, tal on Washingtoni ülikoolis omandatud füüsika ja masinaehituse bakalaureusekraad ning California tehnikainstituudist masinaehituse magistri- ja doktorikraad. Enne NASA-ga liitumist oli Behnken lennutestide insener USA õhuväes.

NASA

Hurley(53) on Demo-2 kosmoselaeva ülem, vastutades selliste tegevuste eest nagu stardi-, maandumis- ja taastamistoimingud. Ta valiti astronaudiks 2000. aastal ja ta on osalenud kahel kosmoselendu. Hurley oli piloot ja juhtiv robootikaoperaator nii lennul STS-127 juulis 2009 kui ka STS-135, mis oli seni viimane USA kosmosemissioon 2011. aasta juulis. Pärit on ta Apalachini linnast, tal on bakalaureusekraad tsiviilehituse erialal Tulane ülikoolist ja ta on lõpetanud USA mereväe piloodikooli Marylandis. Enne NASA-ga liitumist oli ta hävituslendur ja testpiloot USA mereväes.

NASA

Vaata et kõige enam kõneainet on meeste puhul tekitanud nende valge futuristlik kostüüm -tõeliselt trendiloov kosmoseriietus, mida kaunistavad USA lipp ning NASA ja SpaceXi logo:

Bob Behnken NASA

Lend saab alguse Floridas asuvalt Kennedy kosmodroomilt legendaarselt platvormilt Launch Pad 39A. Just sellelt startisid aastakümneid tagasi Kuule Neil Armstrong ja tema Apollo 11 meeskonnakaaslased.

Lennutajaks niisiis 2002. aastal asutatud Space Exploration Technologies ehk SpaceX. See tegi ajalugu juba aastal 2012, kui sai esimeseks eraettevõtteks, mis tarnis ISS-i kaubakapsli. Kaks aastat hiljem sai ta NASAlt ülesande asuda tegema ettevalmistusi inimeste saatmiseks kosmosejaama ning eelarveks määrati enam kui 3 miljardit dollarit.

Doug Hurley NASA

Kosmosejaamaga põkkumiseks peab rakett saavutama kiiruse 27 000 km/h, põkkumine toimub ligikaudu 24 tundi pärast starti ning see on täielikult automatiseeritud protsess. Maale tagasi jõuab kosmoselaeva see osa, mis kannatab enamat kui 1600-kraadist kuumust ja ei põle seega atmosfääri sisenedes ära. See peaks augustis maanduma Florida lähedale merre. Kanderakett Falcon 9 on samuti korduvkasutatav.

ISSil saavad astronautidest 63. meeskonna liikmed.

NASA loodab alustada ka madalal oribiidil lendavate turismireiside korraldamisega, et teenida sel viisil raha oma kaugemate lendude tarvis. Donalt Trump on andnud näiteks NASAle korralduse viia inimesed taas Kuule aastaks 2024 - projekti Artemis raames viibki NASA kuule esimese naise ja ühe mehe. NASA seisukoha järgi algab kosmos Maast 80 km kõrgusel.

Mis puutub kosmoselaeva, siis kannab see Apollo järeltulija nime Crew Dragon. Lülitite asemel on sellel nüüd puutetundlikud ekraanid, salongivalgustus on märksa peenem. Astronaudid peaksid ISSi pardale jääma augustini ja kui kõik õnnestub, siis võib USA tõdeda, et on vabanenud survest kasutada kosmoselendudeks Venemaa rakette.

Viimati startis astronautidega mehitatud kosmoselaev USA pinnalt aastal 2011, vahepealsel ajal on USA astronaudid kasutanud kosmosesõitudeks Venemaa rakette Soyuz ja maksnud iga astronaudi sõidu eest 86 miljonit dollarit (SpaceX'i hind on 55 miljonit).