Hispaania lõunaosas, Sevillas asuv teleskoop on varustatud kahe kaameraga, mis Kuud igal ööl seiravad ning registreerivad sealseid valgussähvatusi. Andmete vaatlemise ja analüüsiga tegelevad sakslased Würzburgi Julius Maximiliani Ülikoolist, keda juhib kosmosetehnoloogia professor Hakan Kayal. Teleskoop on puldiga juhitav ning Kayali sõnul on sellisel teleskoobi asukoha valikul täiesti loogiline põhjus. "Siin on lihtsalt Kuu vaatlemiseks palju paremad ilmatingimused kui Saksamaal," selgitas ta.

Uue teleskoobiga kogutud andmeid võrreldakse lisaks samuti Kuud seirava Euroopa Kosmoseagentuuri poolt kogutud infoga. "Kui mõlemad allikad juhtumit kinnitavad, siis on tegemist reaalse juhtumiga," sõnas Kayal. Tema sõnul on mõistatuslike valgusnähtuste tekkepõhjuste välja uurimiseks praegu kõige loogilisem hetk, arvestades seda, et mitmed maailma riigid kui ka eraettevõtted on teada andnud, et pürgivad lähiaastakümnete jooksul Kuule. "Igaüks, kes tahab Kuule baasi ehitada, peab olema teadlik seal valitsevates tingimustest," ütles ta.

Professor Hakan Kayal ja uus teleskoop

Sellised Kuu pinnal toimuvad välgatused on tavaliselt nähtavad mitu korda nädalas - vahel on need pikemad, vahel lühemad, vahel esineb juhtumeid, kus Kuu pind hoopis tumeneb ootamatult. Kayal selgitab, et selle taga võib olla seismiline aktiivsus ja Kuul olevate gaaside liikumine, meteoorikokkupõrked või päikesetuule reageerimine kuutolmuga. Kuigi teadlastel on mitmeid spekulatsioone, ei ole ühtegi neist veel täielikult kinnitatud. See ongi uue teleskoobi töö.

Hetkel on teleskoop juba töökorras ning seirab igapäevaselt Kuud, kuid teadlaste sõnul läheb veel mõni hulk aega enne kui sellega päris tegusid tegema saab hakata. Hetkel vajavad seadistamist veel tehisintellektisüsteemid ja tarkvara, et teleskoop ei peaks kuusähvatusteks näiteks mööduvaid lennukeid või linde.

Kayal loodab, et süsteem saab lõplikult töökorda tuleva aasta jooksul.