Uus Maa on leitud: milline see täpselt on ja kui kaua kosmosereis sinna aega võtaks?

 (31)
Uus Maa on leitud: milline see täpselt on ja kui kaua kosmosereis sinna aega võtaks?
Foto: REUTERS / NASA

Kui Maad nimetada viisil, nagu praegu on nimetatud uut asustamiskõlbulikku eksoplaneeti Kepler-452b, siis ütleksime meie koduplaneedi kohta Päike-d.

Mida õigupoolest tähendab Kepler-452b ja mida selle Maa-sarnase planeedi avastamine meie jaoks tähendab, selgitas saates „Uudis +“ Tartu observatooriumi vanemteadur Tõnu Viik, kirjutab ERR Novaator.

Kepleri-nimelisi planeete on sõna otsese mõttes sadu. See asjaolu tuleneb faktist, et nende planeetide „avastaja“ on Kepleri nime kandev orbitaalteleskoop.

See vaatab täpselt ühte kohta Luige tähtkujus ja on avastanud seal üle tuhande eksoplaneedi. Neid on olnud erineva suuruse ja kaaluga.

Viimase ehk meile enim huvi pakkuva Kepler-452b strateegilised mõõdud on aga kõige enam sarnased Maa omadega ning täht, mille ümber see tiirleb, on üsna sarnane meie Päikesega.

Lisaks asub Kepler-452b oma tähest ligikaudu sama kaugel kui Maa Päikesest. See omakorda annab lootust, et meile inimestele eluks vältimatu vesi saab seal eksisteerida vedelas olekus.

Kepler eksoplaneedi nimetuses tuleb avastaja ehk orbitaalteleskoobi nimetuse järgi. Numbrid nimetuse Kepler järel tähendavad järjekorranumbreid ning täht „b“ numbrite järel tähistab ainsat selles tähesüsteemis avastatud planeeti (a tähistaks see selle süsteemi tähte).

Seotud lood:

Kui me prooviksime Maad samamoodi nimetada, oleks Maa nimetus Päike-d.

Kuigi Kepleri orbitaalteleskoop on avastanud enam kui tuhat eksoplaneeti, siis neist Maaga sarnanevaid on umbes seitse. Viimane, Kepler-452b, on neist kõige rohkem huvipakkuv.

Planeedi kohta on teada, et planeet asub meist ligikaudu 1400 valgusaasta kaugusel. „Väga kaugel,“ võtab Tõnu Viik kokku ning selgitab, et kui inimesed tahaksid sinna jõuda vahendiga, mis liigub sama kiiresti kui Pluutot uuriv sond New Horizons, kuluks selleks ligikaudu 25 miljonit aastat. „Kaunis lootusetu värk,“ nendib Viik.

Muidugi asub eksoplaneete meile lähemalgi. Näiteks Kepler-186f on meist vaid 500 valgusaasta kaugusel ning neid on veel lähemalgi. „Lootus, et me leiame veel lähemal neid, ei ole kadunud.“

Täht, mille ümber Kepler-452b tiirleb on üsna sarnane meie omaga, kuid täht ise on meie Päikesest 1,5 miljardit aastat vanem. „Mis tähendab seda, et ta on staadiumis, kus hakkab muutuma punaseks hiiuks,“ selgitab Viik.

Ja juba praegu peaks olema tema heledus nii 10 protsenti kõrgem kui enne oli, mis omakorda ähvardab planeeti kasvuhooneefektiga. See omakorda ei too kaasa midagi head neile, kes seal juhtumisi võiksid elada.

Küsimus, kui tõenäoline on, et Kepler-452b pinnal on elu ning kas me saame seda kindlaks teha, kõlas nii NASA telekonverentsil kui ka täna „Uudis +“ saatejuhi Lauri Variku suust. Kuidas siis on?

„Kunagi ei tohi öelda, et kunagi ei saa, küllap ju asjad arenevad. Ja enne 1995. aastat ei teadnud me ju üldse, et ükski eksoplaneet eksisteerib.“ Arvatakse, et tegu on samasuguse kiviplaneediga, nagu Maa ning et seal võib olla ka vulkaane.

Kuidas avastatakse uusi planeete?

Planeetide tuvastamiseks on mitmeid meetodeid. Kepleri orbitaalteleskoop kasutab meetodeid, kus mõõdetakse tähe valgust siis, kui planeet selle eest läbi liigub.

„Tõsi, see on äärmiselt väike protsent või protsendi murdosa. Aga praegused aparaadid on nii targad, et suudavad seda kindlaks teha. Nii tehti ka Kepler-452b kindlaks.“

Pärast arusaamist, et päikese eest võib mingi planeet läbi liikuda, saab välja rehkendada meile jõudnud valguse järgi, mis tüüpi, millise massi ja muude näitajatega planeediga on tegu.

„Me saame tegelikult päris palju teada ja aimame veel rohkem, muidugi,“ selgitab Viik.