Uurime aju: Kuidas astronaudid kosmoses viibides stressiga toime tulevad

 (2)

See, kuidas astronaudid kosmoses viibides sealse stressiga toime tulevad, aitab teadlastel jõuda jälile peamiste terviserikete põhjustele Maal.

Vahendab Eesti kosmosebüroo

Aju jaoks on kosmoses viibimine äärmiselt stressirohke kogemus. Kaaluta olekus hõljudes lähevad keha poolt antavad signaalid segamini. Nii näiteks võib keskkõrv anda signaali, et keha on kukkumas allapoole, ent silmadele tundub, justkui seisaks kõik paigal.

Kehavedelike pähe kogunedes annab sedalaadi lisasurve ajule infot, et keha on tagurpidi, ehkki kosmoses ei ole võimalik tagurpidi olla. Keha sisemine kell võib anda väsimusest märku ka pika tööpäeva järel Rahvusvahelises kosmosejaamas, eriti olukorras, kus astronaudid on 24 tunni jooksul kogenud kokku 16 päikesetõusu ja -loojangut.

Kõigist neist vastukäivatest signaalidest hoolimata suudab aju olukorraga kohaneda ning juba paar päeva hiljem hõljuvad astronaudid oma „kosmose kodus“ nii, nagu oleks nad seda sünnist saati teinud. Just aju imepärane võime uute tingimustega kohaneda aitab meil ellu jääda ja kesta. Ent tundub, et ajul on ka võime varasematest kogemustest õppida. Nii näiteks kulub kogenud astronautidel võrreldes algajatega vähem aega kaaluta olekuga taas harjumiseks. Seda ka siis, kui nende viimasest missioonist on möödas aastaid.

Seotud lood:

Vastuste otsingul

Belgias asuvate Antwerpeni, Liege’i ja Leuveni ülikoolide teadlased on välja töötanud „Brain-DTI“-nimelise uuringu eesmärgiga saada täiendavat infot selle kohta, kuidas astronautide aju kosmoselendudega kohaneb.

Kuni 16 astronauti läbivad nii enne kui pärast lendu MRT-uuringud. Uuringujärgsetelt piltidelt on võimalik näha aju närviühendusi ja neis toimunud muudatusi pärast kosmoses viibimist. Ehkki uuringud on alles algusjärgus, on juba kindlaks tehtud teatud ajupiirkonnad, mille ülesanne on kohaneda keha poolt saadetud vastukäivate signaalide korral uute tingimustega – asjaolu, mis peaks huvi pakkuma ka Maal töötavatele teadlastele.

Uuringud, mis aitavad inimesi Maal

On leitud, et mitmete Maal esinevate terviserikete põhjuseks on asjaolu, et aju ei suuda õigesti kohaneda keha poolt saadetud signaalidega. Näiteks võib olukorras, kus aju ei kohane keskkõrva saadetud konfliktsete signaalidega, tekkida peapööritus. See on väga sarnane kosmoses viibimise tundega. Tänu sellele on meditsiiniteadlastel nüüd olemas alguspunkt, millest keerulises ajustruktuuris sarnaste häiretega inimeste probleemsete piirkondade uurimisel lähtuda.

Uurimisrühma juht professor Floris Wuyts selgitab: „Astronautide uurimine annab võimaluse võrrelda inimeste ajusid enne ja pärast stressirohket kogemust võimalikult eetilisel viisil... Ideaalvariandis võiks meil olla inimeste ajupildid tervena ja pärast terviserikke ilmnemist. Sellisel juhul saaksime vaadata, millises ajupiirkonnas muudatused on toimunud. Paraku sellist ideaalvarianti olemas ei ole. Samuti ei saa me uurimisalustele sedalaadi traumaatilist kogemust meelega põhjustada.“

Ülespidi või pea alaspidi? 42. ekspeditsiooni astronaudid nautimas Rahvusvahelises kosmosejaamas 2014. aasta tänupühade lõunat. Foto: ESA/NASA

Esmakordselt on teadlastel võimalik kasutada kõrgetasemelist MRT-meetodit kontrollitud keskkonnas. See meetod aitab tuvastada neid piirkondi inimese aju keerulises närvivõrgustikus, mida edasi uurida ja ravida. Floris võtab teema kokku: „Astronautide skaneerimise tulemused on otsekui majakad – valgusallikad, mis juhivad tähelepanu Maal asuvate inimeste probleemsetele kohtadele.“ „Brain-DTI“ uuringu käigus toimuv andmete kogumine peaks plaanide kohaselt jõudma lõpule 2018. aastal, kuid esimene artikkel selle teema kohta on juba ilmunud.

Allikas: ESA, Antwerpeni ülikool