Hetkel on Põhja-Šotimaal asuv A’ Mhòine poolsaar kaetud pelgalt tühja, kõleda turbarabaga. Küllap on pilt sarnane sellega, millist nägid tänaste šotlaste esivanemad, kes tuhandeid aastaid tagasi esimestena sinna jõudsid. Kuid varsti saab sellest ajaloolise Sutherlandi krahvkonna piiresse jäävast poolsaarest uute kosmosereiside stardipakk. Nimelt plaanitakse siia järgmisel aastakümnel rajada Suurbritannia esimene kommertskosmodroom.
Space Hub Sutherland, nagu seda kosmodroomi nimetatakse, ei ole sugugi ainus. Suurbritannias kavandatakse veel üht kosmodroomi Cornwalli poolsaarele. Ja mis puudutab teisi riike, siis on kosmodroom plaanis näiteks rajada ka Rootsis Kiruna linna lähistele. Meist kaugemal Aasias tahavad uusi kosmodroome ehitada ka India, Indoneesia ja Singapur. Samu plaane peavad ka austraallased ja uusmeremaalased. USAs on kosmodroome juba kümne ringis, aga sealsete projekteerijate joonestuslaual on sellest hoolimata ikkagi veel mõni uus, mida rajada tahetakse.
Ühesõnaga – kosmodroome kerkib praegu nagu seeni pärast vihma. Asi on selles, et tehnoloogia areng ja erakosmosefirmade omavaheline konkurents on kosmosepileti hinna vabalangusse viinud. Kui praegu maksab NASA-le ühe kilogrammi lasti kosmosesse saatmine keskmiselt 17 400 eurot, siis erafirmade kilogrammihind võib olla lausa nii odav kui 4300 eurot. See odavus on kaasa toonud startide arvu kasvu, kuna üha enam era- ja riigiettevõtteid soovib satelliite kosmosesse lennutada. Nii on stardiplatvormide juurde tekkinud pikad järjekorrad.