USA poliitikud paneks keelumärgid Kuule Apollode maandumiskohtade ümber

 (25)
USA poliitikud paneks keelumärgid Kuule Apollode maandumiskohtade ümber
Neil Armstrongi jalajälg Kuu pinnal. Foto: Buzz Aldrin (1969)NASA

Kuu ei kuulu kellelegi, seega ei tohiks ka ühelgi riigil olla õigust kehtestada seal piiranguid. Ometi tahab USA kongress kehtestada kaitseala kohtadesse, kus 1969-1972 maandusid või jälje jätsid kokku seitse Apollo missiooni.

1979. aastal jõustunud rahvusvaheline Kuu-leping, mis pidanuks muutma meie kaaslase juurdepääsetavaks kõigile, keelustama relvade kasutamise Kuu peal ja piirama sealsete varade kasutamist, on paraku nurjunud leping, sest ükski tänastest mõjukatest kosmoseriikidest seda ratifitseerinud ei ole. Suurriigid on jätnud endale vabaduse Kuu uurimiseks neile sobival viisil, samas kui tänaseks on vallandunud ka erafirmade võidujooks, et oma pisikesi roboteid juba Kuu peale saata.

Apollo 16 kuukulgur

Seda enam muretsetakse Ameerikas selle pärast, et ühel päeval võib juba keegi järgmine olla Kuul Apollode jäetud jälgi segamas. Seaduseelnõu, mida nimetatakse praegu "Kuul maandumise pärandi seaduseks", esitasid USA esindajatekojale vabariiklased Donna Edwards ja Eddie Bernice Johnson, ja antud juhul võib ka oletada, et demokraadid võivad algatusega kaasa tulla.

Tegemist oleks ilmselt esimese korraga, kus USA hakkaks rajama rahvusparki väljaspool omaenda territooriumi, pealegi, pole neil ju mingeid vahendeid tegelikult Apollo maandumisplatse kaitsta.

Seotud lood:

Kuul käis 1969-1972 kokku kuus Apollo missiooni, lisaks kukkusid alla ka osa Apollo 13 seadmetest. Kuule jäid mitmedki aparaadid ja esemed, nagu kuukulgurid, USA lipud ja Neil Armstrongi kuulus jalajälg. Niisiis tahetakse, et need kohad võetaks nüüd USA valitsuse erilise kaitse alla, ajal kui terve rida riike ja agentuure on valmis järgmisi aparaate Kuu peale saatma.

Lisaks tahavad eelnõu algatajad, et Apollo 11 maandumisplats võetaks UNESCO maailmapärandi nimekirja:

Satelliidi LRO foto jälgedest, mis Apollo 11 Kuule jättis (foto aastast 2012) NASA

Aastail 1959-1976 on Kuu peale maandunud või kukkunud terve rida NSV Liidu ja USA aparaate, viimasel kümnel aastal on sinna kas maanduri või puruks kukkunud aparaadiga jälje maha jätnud ka Euroopa kosmoseagentuur, Jaapan, Hiina ja India.

Lunohod 1 (NSVL kulgur, Kuul aastast 1970)

Google Lunar X Prize innustab aga tervet rida erafirmasid saatma oma aparaate Kuu pinnale hiljemalt 2015. aasta lõpuks (auhinna saab 25 firmast see, kes ette jõuab).