Ürgvalguse levimisest universumis on nüüd ettekujutus olemas

 (28)
Ürgvalguse levik pole just sirgjooneline. Lõige kosmosest.
Ürgvalguse levik pole just sirgjooneline. Lõige kosmosest.ESA

Valguse teekond väga varajasest universumist nüüdisaegsete teleskoopideni on olnud pikk ja käänuline.

Ürgvalgus on meieni jõudmiseks rännanud miljardeid aastaid, mille jooksul on selle kulgemisteed koolutanud aine, mistõttu valguskiirte trajektooridest moodustuv muster peaks olema meie jaoks moonutatud.

Nüüd viimaks on taoliste valgusmustrite e nn B-lainete või B-vormide (ingl B-mode) olemasolu vahetult tuvastatud. Avastus, mis eeldatavasti aitab kogu universumit senisest paremini kaardistada, tehti USA teadusuuringute riikliku sihtasutuse NSF lõunapooluse-teleskoobiga, võttes appi ka Herscheli kosmoseobservatooriumi infrapuna-vaatlusandmeid.

Herscheli töö kosmose kaardistamisel:

Teadlased on juba ammu prognoosinud kaht tüüpi B-vormide olemasolu. Ühed — need, mis äsja avastati — sündisid mitu miljardit aastat pärast praeguseks 13,8 miljardi aasta vanuse universumi tekkimist. Teised, nn ürgsed (ingl primordial) B-vormid pidid hüpoteesi kohaselt lahvatama universumi tekkimise päris algperioodil, sekundi mõned murdosad pärast Suurt Pauku.

Seotud lood:

Tabamatud ürgsed B-lained võivad endas kanda juhtlõngu selle kohta, kuidas meie universum õigupoolest alguse sai. Hetkel sõeluvad teadlased hoolega Euroopa kosmoseagentuuri ESA teise, Plancki-nimelise kosmoseobservatooriumi kogutud andmeid, et nende olemasolule kinnitust leida.

Kõige vanem valgus, mida me praegu enda ümber tuvastada võime, nn kosmiline mikrolaine-taustkiirgus pärineb ajast, mil universum oli alles mõnisada tuhat aastat vana.

Murdosa sellest ürgkiirgusest on polariseeritud. Polariseerumise näol on tegemist on protsessiga, mis paneb valguslained ühel tasandil võnkuma. Sama nähtus ilmneb, kui järvepind peegeldab päikesevalgust või Maa atmosfäär kosmosest saabuvaid osakesi.

B-lained moodustavad polariseeritud valguse käänulise võrgustiku. Värske uurimuse raames otsisid teadlased sellist polariseeritud valgust, mis tekib nn gravitatsiooniläätsede toimel. Gravitatsiooniläätsedeks nimetataks massiivseid ainekogumeid, mis valguskiirguse suunda kallutavad.

Seni registreeritud signaalid osutusid väga nõrkadeks, mistõttu Kanadas Montrealis tegutseva McGilli ülikooli astrofüüsik Duncan Hanson ja kolleegid võtsid otsingute täpsustamiseks appi Herscheli koostatud infrapunakiirgus-kaardi. Seejärel rakendati lõunapooluse-teleskoopi täppisvaatlusteks, millega tuvastatigi esimesed märgid B-vormidest.

Tegemist on olulise sammuga nii tavalise kui ka tumeda aine universumis jaotumise korrektsema kaardistamise suunas.

Järgmiseks loodavad täheteadlased tuvastada tõeliselt ürgseid B-laineid. Neid miljardite aastate taguseid polariseerumissignaale, mis oma suuremate mastaapide juures peaksid olema oluliselt eredamad, peaksid olema paremini suutnud registreerida nt Plancki-nimelise teleskoobiga kogutud, kogu laotust hõlmavad astronoomilised vaatlused.