Unustage Marss ja Kuu, saadame inimesed hoopis Veenusele!

 (65)
Unustage Marss ja Kuu, saadame inimesed hoopis Veenusele!
Arvutisimulatsioon VeenusestKujutis: NASA/JPL

Kui viimasel ajal on arutluse all olnud NASA Kuu ja Marsi missioonid, siis jätkuvalt on kõne all ka inimeste hoopis Veenusele saatmine.

NASA-l on tegelikult selliseks missiooniks ka juba lahendus välja töötamisel - kuna Veenuse pinnal on väga kuum (umbes 450 kraadi Celsiuse järgi), atmosfäär on toksiline ja söövitav ning valitsev rõhk on ülisuur, võiksid inimesed hoopis viibida Veenuse atmosfääri ülemistes kihtides, HAVOC-i nime (HAVOC - High Altitude Venus Operational Concept) kandvas lennumasinas.

Teadlaste sõnul oleks selline missioon meile käesoleva tehnoloogiaga juba praegu võimalik: astronaudid sõidaksid kaitsvas kapslis umbes 7000 km/h kiirusega Veenuse atmosfääri. Seejärel langeks kapsel ära ning seal peidus olev õhulaev oleks võimeline planeedi atmosfääris hõljuma. Inimesed saaksid sellistesse laevadesse oma kolooniad luua ning seal elada.

Veenusel on Marsi ees veel üks oluline eelis - planeet on Maale oluliselt lähemal. Kõige kaugemal hetkel on planeedi kaugus Maast umbes 261 miljonit kilomeetrit. Võrdluseks: Marsi kaugus Maast on keskmiselt 225 miljonit kilomeetrit, kuid kõige kaugemal hetkel jääb kahe planeedi vahele lausa 401 miljonit kilomeetrit.

Seotud lood:

Maale kõige sarnasem koht

Oluline on siinkohal asjaolu, et Veenuse atmosfääri ülemised kihid on meile teadaolevalt üks Maa atmosfäärile kõige sarnasemaid kohti. Umbes 55 kilomeetri kõrgusel on sealne rõhk umbes pool Maa merepinna tasemel olevast rõhust, ehk siis sarnane näiteks Kilimanjaro tipus valitsevate tingimustega.

Skafandri kandmiseks pole näiliselt mingit põhjust, kuna ka temperatuurid on vägagi inimlikud ning jäävad valdavalt 20-30 kraadi vahele. Samas on atmosfäär ka seal veel piisavalt tihe, et kaitsta inimesi kosmosekiirguse eest. Kuna planeet on Päikesele lähemal, saaks seal ka väga edukalt päikesepaneelide abil energiat toota, vahendab Phys.org.

Veenuse atmosfääris hõljuvad kosmoselaevad võiksid olla täidetud hapniku ja lämmastiku seguga, mis tekitaks poi-efekti: kuna meie hingatav õhk on Veenuse atmosfäärist hõredam, aitaks see kosmoselaeva õhus hoida.

Kas elu juba ootab?

See aga ei tähenda, et kõik on üks suur lust ja lillepidu. Kuna Veenuse atmosfääris tekib pidevalt väävelhapet, peaksid nii kosmoselaevad kui ka inimesed selle mõjude eest kaitstud olema. Seega päris ilma skafandrita inimesed "värske õhu käes" viibida ei saa.

Teadlased spekuleerivad, et tegelikult võib meid Veenuse atmosfääris juba elu ees oodata. Näiteks sobiks sinna elama Acidianus infernuse nime kandev mikroob, mida on leitud nii Islandi kui ka Itaalia vulkaanidest. Sellistele ainuraksetele meeldivad soojad tingimused ning kuna nende ainevahetus põhineb väävlil, oleks see neile väga hea elukeskkond.