See paisumine toimus aga äärmiselt kiiresti, palju kiiremini kui valguse kiirus, ja kestis ainult triljondiku triljondikust sekunditriljondikust. Seejärel jätkus laienemine aeglasemas tempos, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Universumi sellist paisumist nimetatakse kosmiliseks inflatsiooniks ja tänapäeva kosmoloogia tugineb sellele kui ühele kandvale nurgakivile.

Inflatsiooniteooria sisaldab aga endas võimalusi, mis panevad proovile meie arusaamise sellest, kuidas maailmaruum on organiseeritud. Nimelt võib teooriast tuletada, et inflatsioon ei toimunud ainult selles väikeses piir­konnas, mis kasvas meie universumiks.

Selle asemel võis protsess olla väga kaootiline ja toimuda palju suuremas ruumis, kus uusi universumeid hüppas esile nagu plaksu­maisi kuuma õliga potis. Selle teooria järgi on tänapäeval meie universumi ümber miljardeid universumimulle – me elame multiversumis.

Astronoomid on aastakümneid vaielnud, kas multiversumit ennustav teooria võib olla tõsi, kuid nüüd on teadlased leidnud esimese võimaliku tõendi: universumis on müstiline külm laik, mis võib olla kokku­põrkest mõne teise universumiga jäänud kraater.

Inflatsiooniteooria sai Suure Paugu mudeli osaks 1980. aastail, mil teadlased püüdsid seletada, miks galaktikad on universumis ühtlaselt jaotunud.

Kui universumi laienemine oleks pärast Suurt Pauku toimunud eranditult ühtlases tempos, siis oleksid galaktikaparved raskusjõu mõjul kokku kogunenud ning aine jaotumine universumi eri piirkondade vahel erineks märkimisväärselt. Välkkiire inflatsioon jaotas massi võrdselt kohe universumi algusest peale, umbes nii, nagu õhk jaotub täispuhutavas õhupallis ühtlaselt.

Loe multiversumiteooriatest lähemalt septembrikuu Imelisest Teadusest!