Ümbermaailmalennuk Solar Impulse 2: laiem kui Boeing, kergem kui mõni auto

 (12)
Ümbermaailmalennuk Solar Impulse 2: laiem kui Boeing, kergem kui mõni auto
Bertrand Piccard koos päikeselennukiga Solar Impulse Abu Dhabi kohal.AFP / Scanpix

Tiivaulatusega 72 meetrit on päikeselennuk Solar Impulse 2 laiem kui peaaegu kõik Boeingud, jäädes siiski kitsamaks Airbus A380-st. Kaalult 2,3 tonni on see ümbermaailmalennuk aga võrreldav pigem (mõne raskema) autoga. Kütust lennuk ei vaja, kuna kogu vajalik energia tuleb päikeselt, korraga mahub lennukisse aga vaid üks inimene.

Solar Impulse 2 on kaetud 17 000 päikesepaneeliga, et talletada ja tagada ööpäevaringne taastuvenergia lennuki neljale mootorile, aga lennuki kergus ja kokpiti väiksus tagab, et vahepeatusteta ümbermaailmalend on siiski võimatu. Kuid nüüd on alanud ümbermaailmalend, mille käigus kaks pilooti, šveitslased André Borschberg ja Bertrand Piccard vahepeatustega ja kordamööda lennukit juhtides, kavatsevad teha ringi peale kogu meie planeedile.

Borschberg (s 1952) on endine Šveitsi õhujõudude piloot, kes saanud enda nimele ka maailmarekordeid Solar Impulse 1 pardal lennates, Solar iMpulse lennukite programmis on ta juhtivalt osalenud juba 12 aastat. Bertrand Piccard (s 1958) oli aga maailma ajaloos esimene inimene, kes koos Brian Jonesiga tegi 1999. aastal õhupallil Breitling Orbiter 3 vahepeatusteta lennu ümber maakera. Piccard ja Borschberg tegid oma päikeselennuki idee avalikuks 2003. aastal.

Seotud lood:

Prototüüp Solar Impulse 1 tegi avalennu 2009. aastal, järgmisel aastal lennates esimese päikeselennukina ka ööpimeduses. See lend, mille piloodiks oli Borschberg, lõi kolm maailmarekordit päikeselennukitele - maksimaalne lennukõrgus (9235 m), maksimaalne kõrgusevõtt (ühe korraga kerkides 8744 m) ja maksimaalne kestvus (26 tundi, 10 minutit 19 sekundit). Sama lennukiga lennati 2011. aastal läbi kogu Maroko, 2013. aastal aga USA-s rannikust rannikuni.

12 etapiga ümber maakera

Lõplik lennuk, Solar Impulse 2 valmis aga mullu. Esmalt kavandati ümbermaailmalendu põhjapoolkeral, viie-kuue vahepeatusega, aga lõpuks alustati siiski oluliselt lähemal ekvaatorile, startides Araabia Ühendemiraatidest (Abu Dhabist), et 12 etapiga jõuda viis kuud hiljem samasse kohta tagasi. Esimesel etapil üleeile istus kokpitis Borschberg, lennates Abu Dhabist Omaani pealinna Masqaţi. Eile istus lennukisse Piccard, et jõuda vähem kui 16 tunniga üle Araabia mere, 1465 kilomeetrit Omaanist India Ahmedabadi linna.

https://info.solarimpulse.com

Järgmised vahepeatused on kavas: Varanasis (Indias), Mandalays (Myanmaris), Chongqingis ja Nanjingis (Nankingis, mõlemad Hiinas), edasi Vaikset ookeani ületades Hawaii saartel, seejärel juba USA mandriosas kolmes kohas - Phoenixis, veel kindlaks määramata lennuväljal kesk-läänes, ja New Yorgis.

Borschberg ja Piccard istuvad kokpitis kordamööda, samas kui teine peab leidma muu vahendi samal ajal järgmisesse "vahejaama" jõuda.

Kui lennuk on ületanud ka Atlandi, seisavad veel ees vahemaandumised Lõuna-Euroopas või Põhja-Aafrikas, enne kui lennuk jõuaks tagasi Abu Dhabisse, olgu siis juulis või augustis. Tõsi, selle lennukiga polnud ookeaniületust varem katsetatud, ehk kõiki probleeme, mis lennu ajal kerkida võiks, pole ette näha. Meteoroloogid, kes lendu kavandada aitasid, analüüsisid ilmastikuolusid eelmise üheksa aasta kohta, et leida üldse sobivaim aeg lennuks.

Lennuki väljatöötamine kestis 12 aastat, selles osales otseselt 50 inseneri, kaudselt aga 80 erinevat firmat, pluss enam kui sada nõuandjat ja varustajat. Lennuk peab olema võimeline lendama viis -  kuus ööpäeva järjest ookeani kohal, samas kui piloot peab vaid 3,8-kuupmeetrises kokpitis ka oma loomulike vajadustega toime tulema. Temperatuur survestamata kokpitis kõigub -40 ja +40 kraadi vahel, sinna peab mahtuma toidu- ja joogivaru nädalaks, hapnikupudelid, langevari ja ka päästeparv, juhuks kui midagi peaks ookeani kohal juhtuma.

Maapealne juhtimiskeskus jälgib aga lennu kulgu Monacost.

Kolmandat põlve Piccard

Bertrand Piccard on kolmanda põlvkonna seikleja, kuna tema vanaisa Auguste Antoine Picard (1884-1962, koos kaksikvenna Jean Felixiga, kes elas 1884-1963) purustas juba 1930. aastatel õhupallil lennates kõrgusrekordeid ja 1948. aastaks töötas Auguste Piccard välja ka maailma esimese batüskaafi - FNRS-2, mis võimaldas sukelduda nelja kilomeetri sügavusele, ilma et rõhk seda purustaks. Bertrandi isa Jacques Piccard (1922-2008) sukeldus aga koos ameeriklase Don Walshiga batüskaafil Trieste esimesena 1960. aastal maailmas Mariaani süviku (ligi 11 km) põhja.

Pole ka juhus, et kultusliku ulmesarja "Star Trek: Järgmine Põlvkond" looja Gene Roddenberry pani kosmoselaeva USS Enterprise kaptenile Jean-Luc Picardile nime just Auguste ja Jean Felix Piccardi auks.