Üllatusi täis: meduusid on teadusele endiselt paras mõistatus

 (16)
Üllatusi täis: meduusid on teadusele endiselt paras mõistatus
Meduus Rhizostoma pulmo võib läbimõõdult kasvada kuni 90 cm laiuseks. (Foto: Wikimedia Commons / tato grasso)

Surmavad mürgid, küütlev helendus ja tõhusad ujumisoskus.

Esmapilgul meenutavad meduusid lihtsaid sültjaid tompe, kuid ei maksa lasta end eksitada. Nad on maakera ühed spetsialiseerunumad loomad, kes suudavad teadlasi jätkuvalt üllatada, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Ranna lähedal tahtetult edasi-tagasi loksudes ei näi neis olevat midagi erilist. Teadlased uskusid siiani, et meduusid on kehvad ujujad, kel ei jää üle muud kui merehoovustega kaasa triivida ning lasta tuultel end ringi pillutada. Kuid see ettekujutus on täiesti vale.

USA Stanfordi ülikooli teadlased võtsid meduuside ujumistehnika uurimiseks appi kiirkaamerad. Nendega avastasid nad, et meduusid on tegelikult vilunud ujujad, kes oskavad oma keha võimalusi maksimaalselt ära kasutada.

See ning mitmed teised viimase aja uurimused asetavad meduusid hoopis uude valgusse. Nad ei ole sugugi nii algeliselt ja abitud nagu nende sültjate kehade põhjal arvata võiks.

Bioloogid olid aastaid seisukohal, et meduusid liiguvad edasi ainuüksi oma kummiku rütmiliste kokkutõmmete abil: need suruvad kummiku sees oleva vee välja, tõugates looma enam-vähem juhitamatult edasi.

Kui aga Stanfordi ülikooli teadlased mõõtsid rõhku tavalise millimallika ümber olevas vees, avastasid nad, et meduus ei piirdu sugugi vaid vee tahapoole surumisega.

Lisaks tekitab ta alarõhu kummiku ees, nii et loom pigem imeb kui tõukab ennast edasi. Tänu enda ette tekitatud alarõhule vajab meduus ujumiseks vähem energiat, see aga tähendab väiksemat toiduvajadust. Ent kuidas meduus alarõhu tekitab? Seda ei oska teadlased veel selgitada.

Seotud lood:

Meduusi anatoomia on suhteliselt lihtne ja kuna ta koosneb 98% ulatuses veest, ei ole tema ehitus eriti tugev.

Olendil puudub skelett või muu sarnane jäik struktuur, see seab piirid meduuside suurusele. Enamik neist on pöidlaküüne kuni taldriku suurused. Leidub siiski ka mikroskoopilisi liike ning tohutuid hiiglasi, kes kaaluvad kaks korda rohkem kui inimene.

Meduuside ainuke kehaavaus on suu, mis asub kummiku alaküljel ning toimib ka pärakuna. Suu on ühendatud väikese õõnsusega sültjas massis, kus paiknevad seedesüsteem, suguelundid ja muud organid.

Ehkki teadlased tunnevad meduusid üldist ehitust, ei saa nad sama öelda nende bioloogilise arengu kohta, milles on veel palju salapärast.

Meduuside saladustest loe lähemalt augustikuu Imelisest Teadusest