Ülivaikne ülehelikiirus: NASA püüab helibarjääri murdmise pauku pehmendada

 (26)

Ülehelikiired kommerts-reisilennukid võivad lähemas tulevikus taas kasutusele tulla ja hakata reisijaid helist kiiremini ühest maailma otsast teise toimetama. Taolistel ülikiiretel lennumasinatel on aga üks oluline viga: need kipuvad olema ka ülilärmakad.

Kui valjuhäälne õigupoolest on üks ülehelikiire lennuk? See sõltub lennuki gabariitidest, lennukiirusest ja paljudest muudest teguritest. Kuid isegi kõige aeglasemad neist lennukitest lendavad kiirusega 1225 kilomeetrit tunnis, s.t sama kiiresti kui levib heli, tekitades aknaklaase raputavaid helibarjääri-pauke, nentis NASA. Praegu on kosmoseagentuur ametis selliste tehnoloogiate väljatöötamisega, mis muudaksid ülehelikiired lennukid vähem lärmakateks ja seega maapinnal viibijate jaoks vähem häirivateks.

Koos partnerettevõtetega lennundustööstusest püüab NASA konstrueerida „vähepaugutavat lennumasinat“ (ingl low-boom aircraft), mille konstruktsioon erineb oluliselt varasematest ülehelikiiretest reaktiivlennukitest nagu pensionile saadetud Concorde. NASA kinnitusel saavad uue põlvkonna lennukid sellise kujuga kere, mis vähendab häirivat müra ja vibratsioone, mida helibarjääri ületamisel sageli ilmneb ja mis tekitavadki paukuvaid lööklaineid.

Seotud lood:

Tõik, et helist kiiremini lendavad lennukid tekitavad valjusid pauke, ajendas USA riikliku lennundusameti FAA 1973. aastal keelustama ülehelikiirusega lennud mannermaa kohal. Nüüd teeb NASA aga FAA ja muude lennundusorganisatsioonidega koostööd nende regulatsioonide muutmise suunal, kinnitas Virginia osariigis Hamptonis tegutseva NASA Samuel Langley nimelise uurimiskeskuse akustikainsener Alexandra Loubeau.

Enne, kui reisijad saavad hakata lendama ülehelikiirusel, peab NASA aga välja selgitama, miks nende lennukite tekitatavad helid maapinnal viibijaid nii väga häirivad. Kas ärritab inimesi paukumine ise või on süüdi hoopis heliga kaasnevad võnked?

NASA laboratoorsed ülehelikiirus-paugud pole siiski nii valjud kui esimese põlvkonna ülehelikiiretel lennukitel nagu Concorde, mis lõpetas lendamise 2003. aastal. Selle asemel teevad uurijad katseid helide ja võngetega, mis matkivad selliseid vaiksemaid ülehelikiirus-pauke (NASA nimetab neid „tümpsudeks“ (ingl thud), mida peaksid tekitama järgmise põlvkonna ülehelikiirus-lennukid.

Läbi viiakse ka väliuuringuid, mille raames lendavad ülehelikiired lennukid üle inimeste kodude, selgitamaks välja, millisel määral ülehelikiirus-paugud nende igapäevatoimetusi tegelikult segavad.
Esialgu pole siiski mõtet laotusest helikiirust ületavaid lennumasinaid otsides pead kuklasse ajada — Lobeau osutusel ei tõuse esimesed kõrgtehnoloogilised ja väheste detsibellidega lennukid taevasse enne 2025. aastat.